¹ Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust!

² Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte.

³ Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed.

⁴ Vett me joome raha eest, puid me saame ostes.

⁵ Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu.

⁶ Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba.

⁷ Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd.

⁸ Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat.

⁹ Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk.

¹⁰ Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast.

¹¹ Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid.

¹² Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.

¹³ Noored mehed peavad ajama käsikivi ja poisid komistavad puukoorma all.

¹⁴ Vanemad on kadunud väravast, noorukid pillimängude juurest.

¹⁵ On lõppenud meie südame rõõm, meie tants on muutunud leinaks.

¹⁶ Kroon on langenud meie peast. Häda meile, et oleme pattu teinud!

¹⁷ Seepärast on meie süda haige, nende asjade pärast on meie silmad jäänud pimedaks,

¹⁸ Siioni mäe pärast, mis on nii laastatud, et seal luusivad rebased.

¹⁹ Sina, Issand, valitsed igavesti, sinu aujärg jääb põlvest põlve.

²⁰ Mispärast sa tahad meid unustada alatiseks, meid maha jätta pikaks ajaks?

²¹ Too meid, Issand, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevi nagu muiste!

²² Või oled sa meid tõuganud hoopis ära, vihastunud meie peale üliväga?

¹² But as many as received him, to them he gave the right to become God's children, to those who believe in his name:

¹³ who were born not of blood, nor of the will of the flesh, nor of the will of man, but of God.