Bible

 

Lamentatsioonid 3

Studie

   

1 Mina olen mees, kes nägi viletsust tema nuhtluse nuudi all.

2 Ta ajas mind ja pani mind käima pimeduses, mitte valguses.

3 Tõesti, ta pööras oma käe minu vastu ja tõstab seda minu vastu iga päev.

4 Ta kulutas mu liha ja naha, ta murdis mu luud.

5 Ta ehitas mu vastu kindluse ja ümbritses mind kibeduse ning vaevaga.

6 Ta pani mu istuma pimedusse nagu need, kes on ammu surnud.

7 Ta tegi mu ümber müüri ja ma ei pääse välja, ta pani mind raskeisse ahelaisse.

8 Kuigi ma hüüan ja karjun appi, summutab tema mu palved.

9 Ta tegi mu teele tahutud kividest müüri, rikkus mu teerajad.

10 Ta on mulle varitsevaks karuks, peidus olevaks lõviks.

11 Ta paiskas segi mu teed, kiskus mind lõhki, tegi mu lagedaks.

12 Ta tõmbas oma ammu vinna ja pani mind oma nooltele märgiks.

13 Ta laskis oma nooled mu neerudesse.

14 Ma olen kogu oma rahva naeruks, nende igapäevaseks pilkelauluks.

15 Ta toitis mind kibedate taimedega, jootis mind koirohuga.

16 Ta vajutas mu põrmu, laskis mu hambad kuluda sõmeras.

17 Jah, sina tõukasid mu hinge rahupõlvest välja, ma olen unustanud, mis on õnn.

18 Ma ütlen: Kadunud on mu jõud ja mu lootus Issanda peale.

19 Mõtle mu viletsusele ja kodutusele, koirohule ja mürgile!

20 Sina küll mõtled sellele, et mu hing on rõhutud.

21 Seda võtan ma südamesse, sellepärast loodan ma veel:

22 see on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud:

23 need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!

24 Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale.

25 Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.

26 Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet.

27 Hea on mehele, kui ta kannab iket oma nooruses.

28 Ta istugu üksi ja vakka, kui see on pandud ta peale!

29 Ta pistku oma suu põrmu - võib-olla on veel lootust!

30 Ta andku oma põsk sellele, kes teda lööb, et ta oleks küllalt teotatud!

31 Sest Issand ei tõuka ära igaveseks.

32 Kui ta on kurvastanud, siis ta ka halastab oma suure helduse pärast.

33 Sest ta ei alanda ega kurvasta inimlapsi mitte südamest.

34 Kui jalge alla tallatakse kõik vangid maal,

35 kui väänatakse mehe õigust Kõigekõrgema palge ees,

36 kui inimesele tehakse ülekohut tema riiuasjas - kas Issand seda ei näe?

37 Kes ütleb, et midagi sünnib, ilma et Issand oleks seda käskinud?

38 Eks tule Kõigekõrgema suust niihästi kuri kui hea?

39 Miks inimesed elus nurisevad? Igaüks nurisegu omaenese patu pärast!

40 Uurigem ja proovigem oma teid ja pöördugem tagasi Issanda juurde!

41 Tõstkem oma südamed ja käed Jumala poole taevas!

42 Me oleme üleastujad ja vastuhakkajad, sina ei andnudki meile andeks.

43 Sa oled peitunud vihasse, oled meid jälitanud, armuta surmanud.

44 Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.

45 Sa oled teinud meid pühkmeiks ja jätisteks rahvaste seas.

46 Kõik meie vaenlased ajavad oma suu ammuli meie vastu.

47 Meile on tulnud hirm ja haud, hävitus ja hukkumine.

48 Veeojad voolavad mu silmist mu rahva tütre hävingu pärast.

49 Mu silmad voolavad lakkamatult, pisaratel ei ole pidamist,

50 kuni Issand vaatab taevast alla ja näeb.

51 Mu silm teeb mu hingele valu kõigi mu linna tütarde pärast.

52 Tõesti, nagu lindu küttisid mind need, kes põhjuseta on mu vaenlased.

53 Nad tahtsid mu elu kustutada kaevus ja pildusid mu peale kive.

54 Vesi tõusis mul üle pea, ma ütlesin: 'Nüüd olen kadunud!'

55 Ma hüüdsin su nime, Issand, sügavaimast kaevust.

56 Sina kuulsid mu hüüdu: 'Ära peida oma kõrva mu appihüüde eest, et saaksin kergendust!'

57 Sa olid ligi, kui ma sind hüüdsin, sa ütlesid: 'Ära karda!'

58 Sina, Issand, seletad mu hinge riiuasja, sina lunastad mu elu.

59 Sina, Issand, näed mu rõhumist, mõista mulle õigust!

60 Sina näed kogu nende kättemaksu, kõiki nende kavatsusi mu vastu.

61 Sina kuuled nende laimamist, Issand, kõiki nende kavatsusi minu vastu.

62 Mu vastaste huuled ja nende pomin on mu vastu iga päev.

63 Vaata, kas nad istuvad või tõusevad - mina olen nende pilkelaul.

64 Maksa neile kätte, Issand, nende kätetööd mööda!

65 Anna neile paadunud süda, tulgu su sajatus nende peale!

66 Aja neid taga raevus ja hävita nad Issanda taeva alt!

   

Bible

 

Jeremija 13

Studie

   

1 Issand ütles mulle nõnda: 'Mine ja osta enesele linane vöö ja pane see niuete ümber, aga ära vii seda vette!'

2 Ja ma ostsin Issanda sõna peale vöö ning panin selle enesele niuete ümber.

3 Siis tuli Issanda sõna mulle teist korda; ta ütles:

4 'Võta vöö, mille sa ostsid, mis sul niuete ümber on, ja võta kätte ning mine Frati jõe äärde ja peida see seal kaljulõhesse!'

5 Ja ma läksin ning peitsin selle Frati jõe äärde, nagu Issand mind oli käskinud.

6 Ja kui hea tükk aega oli möödunud, ütles Issand mulle: 'Võta kätte, mine Frati jõe äärde ja võta sealt vöö, mille ma sind käskisin sinna peita!'

7 Siis ma läksin Frati jõe äärde ja kaevasin ning võtsin vöö paigast, kuhu ma selle olin peitnud, ja vaata, vöö oli rikutud, see ei kõlvanud kuhugi.

8 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

9 'Nõnda ütleb Issand: Selsamal kombel ma hävitan Juuda kõrkuse ja Jeruusalemma kõrkuse, mis on suur.

10 See paha rahvas, kes ei taha mu sõna kuulda, kes elab oma südame paadumuses ja käib teiste jumalate järel, et neid teenida ja kummardada, saab selle vöö sarnaseks, mis ei kõlba kuhugi.

11 Sest nagu vöö kinnitub mehe niudeil, nõnda ma kinnitasin enesele kogu Iisraeli soo ja kogu Juuda soo, ütleb Issand, et nad oleksid mulle rahvaks, kuulsuseks, kiituseks ja ehteks; aga nad ei kuulanud.

12 Seepärast ütle neile see sõna: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Iga kruus täidetakse veiniga. Ja kui nad sulle ütlevad: Kas me tõesti ise ei tea, et iga kruus täidetakse veiniga?,

13 siis vasta neile: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma täidan joomauimaga kõik selle maa elanikud, kuningad, kes istuvad Taaveti aujärjel, preestrid, prohvetid ja kõik Jeruusalemma elanikud,

14 ja ma purustan nad üksteise vastu, isad ja pojad üheskoos, ütleb Issand. Mina ei tunne kaasa, ei kurvasta ega halasta, nõnda et jätaksin nad hävitamata.

15 Kuulge ja kuulatage, ärge suurustage, sest Issand on rääkinud!

16 Andke au Issandale, oma Jumalale, enne kui saabub pimedus ja enne kui teie jalad hämaruses puutuvad vastu mägesid! Te ootate küll valgust, aga tema teeb selle surmavarjuks, muudab pilkaseks pimeduseks.

17 Aga kui te ei võta seda kuulda, siis mu hing nutab salajas teie kõrkuse pärast: nutab kibedasti ja mu silmist voolavad pisarad, et Issanda kari viiakse vangi.

18 Ütle kuningale ja kuningannale: 'Istuge alamale, sest teie tore kroon on langenud teil peast!'

19 Lõunamaa linnad on suletud ja avajat ei ole. Kogu Juuda viiakse vangi, viiakse vangi tervenisti.

20 Tõstke oma silmad üles ja vaadake, kuidas nad tulevad põhja poolt! Kus on kari, mis sulle oli antud, su ilusad kitsed ja lambad?

21 Mis sa siis ütled, kui ta paneb sulle valitsejaiks need, keda sa ise harjutasid enesele armukesteks? Küllap sind valdavad valud otsekui sünnitajat naist.

22 Ja kui sa mõtled oma südames: 'Mispärast see juhtub mulle?', siis sinu suure süü pärast tõstetakse üles su hõlmad, su kannad saavad tunda vägivalda.

23 Kas etiooplane saab muuta oma nahka või panter oma täppe? Sel juhul saaksite head teha ka teie, kes olete harjunud kurja tegema.

24 Ma pillutan teid nagu lendlevaid kõrsi kõrbe tuules.

25 See on sinu liisk, sinu mõõdetud osa minult, ütleb Issand, sest sa oled unustanud minu ja oled lootnud vale peale.

26 Nõnda minagi tõstan üles su hõlmad su näo peale, et nähtaks su häbi,

27 su abielurikkumist ja su hirnumist, su häbiväärset kõlvatust. Välja küngastel olen ma näinud su jäledusi. Häda sulle, Jeruusalemm! Ei sina saa puhtaks! Kui kaua see veel kestab?'