Bible

 

Kohtunikud 6

Studie

   

1 Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ning Issand andis nad seitsmeks aastaks Midjani kätte.

2 Midjani käsi Iisraeli peal osutus tugevaks ja Midjani pärast tegid Iisraeli lapsed endile need mägedes olevad õõned ja koopad ning redupaigad.

3 Ja alati, kui Iisrael oli külvanud, tulid Midjan ja Amalek ning hommikumaalased ja tungisid neile kallale

4 ja lõid nende vastu leeri üles ning hävitasid maa vilja kuni Assa teelahkmeni ega jätnud Iisraelile toidust järele, samuti mitte lammast, härga ega eeslit.

5 Sest nad tulid oma karjadega ja telkidega, tulid otsekui rohutirtsuparv, neid ja nende kaameleid oli arvamatu palju; ja tulles maale, nad rüüstasid selle.

6 Nii jäi Iisrael väga kehvaks Midjani pärast ja Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole.

7 Ja kui Iisraeli lapsed Midjani pärast Issanda poole kisendasid,

8 siis läkitas Issand Iisraeli laste juurde prohveti, kes neile ütles: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin teid ära Egiptusest ja tõin teid välja orjusekojast.

9 Mina päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi teie rõhujate käest; mina ajasin nad ära teie eest ja andsin teile nende maa.

10 Ja mina ütlesin teile: Mina olen Issand, teie Jumal, ärge kartke emorlaste jumalaid, kelle maal te elate! Teie aga ei ole mu häält kuulda võtnud.'

11 Ja Issanda ingel tuli Ofrasse ning istus tamme alla, mis kuulus abieserlasele Joasele; ja Joase poeg Gideon peksis surutõrres nisu, et seda midjanlaste eest kõrvale toimetada.

12 Ja Issanda ingel ilmutas ennast temale ning ütles talle: 'Issand on sinuga, sina tubli mees!'

13 Ja Gideon vastas temale: 'Oh mu Issand! Kui Issand on meiega, mispärast on siis see kõik meid tabanud? Ja kus on kõik tema imeteod, millest meie vanemad meile on jutustanud, öeldes: Eks ole Issand meid Egiptusest ära toonud? Aga nüüd on Issand meid maha jätnud ja Midjani kätte andnud!'

14 Siis pöördus Issand tema poole ja ütles: 'Mine selles oma jõus ja päästa Iisrael Midjani käest! Tõesti, ma läkitan sind!'

15 Aga Gideon vastas temale: 'Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres.'

16 Siis ütles Issand temale: 'Et mina olen sinuga, siis sa lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe.'

17 Aga Gideon vastas: 'Kui ma olen nüüd sinu silmis armu leidnud, siis tee mulle üks tunnustäht, et sina oled see, kes minuga räägib!

18 Ära siis lahku siit, kuni ma su juurde tagasi tulen ja oma roaohvri toon ning su ette panen!' Ja ta vastas: 'Ma jään, kuni sa tagasi tuled.'

19 Ja Gideon läks ning valmistas sikutalle ja poolest vakast jahust hapnemata leivakesi, pani liha korvi, leeme potti ja tõi tema juurde tamme alla ning seadis ta ette.

20 Aga Jumala ingel ütles temale: 'Võta liha ja hapnemata leivakesed, aseta siia kalju peale ja vala leem välja!' Ja ta tegi nõnda.

21 Ja Issanda ingel sirutas saua, mis tal käes oli, ja puudutas selle otsaga liha ja hapnemata leivakesi: siis tuli kaljust välja tuli ning põletas ära liha ja hapnemata leivakesed. Ja Issanda ingel kadus ta silmist.

22 Siis Gideon nägi, et see oli olnud Issanda ingel, ja ta ütles: 'Oh häda, Issand Jumal! Nüüd olen ma näinud Issanda inglit palgest palgesse!'

23 Aga Issand ütles temale: 'Rahu olgu sinule! Ära karda, sa ei sure!'

24 Siis Gideon ehitas sinna altari Issandale ja pani sellele nimeks 'Issand on rahu'. See on kuni tänapäevani alles abieserlaste Ofras.

25 Sel ööl ütles Issand temale: 'Võta üks oma isa härjavärssidest ja teine, seitsmeaastane härg, ja kisu maha Baali altar, mis su isal on, ja raiu maha selle kõrval olev viljakustulp!

26 Siis ehita kividest laotud altar Issandale, oma Jumalale, selle mäelinnuse tippu, võta see teine härg ja ohverda põletusohvriks sinu poolt maha raiutud viljakustulba puudega!'

27 Ja Gideon võttis kümme meest oma sulaste hulgast ja tegi nõnda, nagu Issand temale oli öelnud; aga kuna ta kartis oma isa peret ja linna mehi, et teha seda päeval, siis ta tegi seda öösel.

28 Kui linna mehed hommikul vara üles tõusid, vaata, siis oli Baali altar lõhutud, viljakustulp selle kõrvalt maha raiutud ja see teine härg vastehitatud altaril ohverdatud.

29 Nad ütlesid siis üksteisele: 'Kes seda on teinud?' Ja kui nad küsitlesid ning uurisid, siis öeldi: 'Seda tegi Gideon, Joase poeg.'

30 Siis linna mehed ütlesid Joasele: 'Too oma poeg välja, ta peab surema, sest ta on lõhkunud Baali altari ja on selle kõrvalt maha raiunud viljakustulba!'

31 Aga Joas ütles kõigile, kes tema vastu üles astusid: 'Kas tahate Baali pärast riielda? Või tahate teda aidata? Kes tema pärast riidleb, peab veel täna hommikul surema! Kui ta on jumal, siis ta riielgu ise, et ta altar on maha kistud!'

32 Sel päeval pandi Gideonile nimeks 'Jerubbaal', sest nad ütlesid: 'Baal ise riielgu temaga, et ta tema altari maha kiskus!'

33 Kõik midjanlased, amalekid ja hommikumaalased olid kogunenud, üle jõe tulnud ja Jisreeli orgu leeri üles löönud.

34 Aga Issanda Vaim täitis Gideoni: ta puhus sarve ja abieserlased hüüti temale järgnema;

35 ja ta läkitas käskjalgu kogu Manassesse ja ka nemad hüüti temale järgnema; ta läkitas käskjalgu Aaserisse, Sebulonisse ja Naftalisse, ja need tulid üles teistele vastu.

36 Ja Gideon ütles Jumalale: 'Kui sa tahad minu käe läbi Iisraeli päästa, nagu sa oled öelnud,

37 siis vaata, ma panen need niidetud villad rehepõrandale; kui kaste tuleb ainult nende villade peale, aga kogu maapind jääb kuivaks, siis ma tean, et sa Iisraeli minu käe läbi päästad, nagu sa oled öelnud.'

38 Ja nõnda sündis: kui ta järgmisel hommikul vara üles tõusis ja villu vajutas, siis ta pigistas villadest kaste välja, kausitäie vett!

39 Aga Gideon ütles Jumalale: 'Ärgu süttigu su viha põlema minu vastu, et ma veel kord räägin! Luba, ma katsun veel kord villadega! Lase nüüd ainult villad kuivaks jääda, aga kogu maapinnal olgu kaste!'

40 Ja Jumal tegi sel ööl nõnda: ainult villad jäid kuivaks, aga kogu maapinnal oli kaste.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 6849

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

6849. 'For he was afraid to look at God' means for fear that they should suffer harm from the presence of the Divine itself. This is clear from the meaning of 'being afraid' as for fear that they, interior things, should suffer harm (for this was the reason for his fear); and from the meaning of 'looking at God' as the presence of the Divine itself. For the only way in which the Lord can make Himself present before a person is through the persons inner seeing, through seeing Him with the eye of faith that belongs to charity. If the Lord does manifest Himself in an outward visible form to someone, it is still the inner levels of mind that are affected, for the Divine reaches into the deepest parts of him. With regard to the meaning here, that interior things should not suffer harm from the presence of the Divine itself, and that therefore they were to be protected, the situation is this: The Divine itself is pure love, and pure love is like a fire hotter than the fire of the sun in this world. Consequently if Divine Love in its purity were to flow into any angel, spirit, or man, he would be completely destroyed, which is why so many times in the Word Jehovah or the Lord is called a consuming fire. To ensure therefore that the angels in heaven suffer no harm from the flow of heat from the Lord as the sun, each of them is veiled with a kind of thin cloud suited to the individual, which moderates the heat flowing in from that sun.

[2] The truth that without this form of preservation everyone would be destroyed by the presence of the Divine had been well known to the ancients, which was why they were afraid of seeing God, as is clear in the Book of Judges,

Gideon saw that he was the angel of Jehovah, therefore Gideon said, O Lord Jehovah! Inasmuch as I have seen the angel of Jehovah face to face. And Jehovah said to him, Peace be to you; do not fear, for you will not die. Judges 6:12, 23.

In the same book,

Manoah said to his wife, We shall surely die, for we have seen God. Judges 13:22.

And in the Book of Exodus,

Jehovah said to Moses, You cannot see My face, for no man will see My face and live. Exodus 33:20.

[3] When therefore Moses was allowed to see God, he was placed in a cleft of the rock, Exodus 33:22, which represented the dimness of his faith, and the clouds that hid and protected him. How dangerous it can be for angels to be beheld by the Divine without being covered by a cloud is made very clear by the fact that when angels look at any spirit who is governed by evil he seems to change into something resembling a lifeless object, as I have often been allowed to see. The reason why this happens is that when the angels look at someone there is cast in his direction the light and heat of heaven, and the truth of faith and the good of love with them, which - when these penetrate - virtually deprive the evil of life.

[4] If this is what happens when angels look at them, what would happen if the Lord did so? This explains why the hells are utterly remote from heaven, and why those who are there wish to be remote, for if they are not they suffer dreadful torment. This makes plain the meaning of the following words, They will say to the mountains and rocks, Rush down on us and hide us from the face of Him who is seated on the throne. Revelation 6:16; Luke 23:30; Hosea 10:8.

[5] Thus the presence of the Divine itself is such that no angel can bear it unless he is protected by a cloud which tempers and moderates the rays of light and the heat from that sun. From this one may recognize plainly that the Lord's Human is Divine, for if it were not Divine it could never have become so united to the Divine itself, called the Father, that they are one, according to the Lord's words in John 14:10 and following verses, and elsewhere. For that which is to receive the Divine in this way must be wholly Divine; what was not Divine from such a union would be plainly reduced to nothing. Let me use a comparison. Can anything be thrown into the fire of the sun and not be destroyed, unless it is similar in nature to the sun? So, can anyone enter the intense heat of infinite love unless he has in him the heat of the same kind of love, consequently unless he is none other than the Lord? The truth that the Father is within Him and that the Father does not show Himself except within His Divine Human is clear from the Lord's words in John,

Nobody has ever seen God; the only begotten Son who is in the bosom of the Father, He has made Him known. John 1:18.

And elsewhere in the same gospel,

You have never heard His voice nor seen His shape. John 5:37.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.