Bible

 

Joshua 5

Studie

   

1 Ja kui kõik emorlaste kuningad, kes olid teisel pool Jordanit, mere pool, ja kõik kaananlaste kuningad, kes olid mere ääres, kuulsid, et Issand oli kuivatanud Iisraeli laste eest Jordani vee, kuni nad olid läbi läinud, siis läks nende süda araks ja neil polnud enam julgust Iisraeli laste ees.

2 Sel ajal ütles Issand Joosuale: 'Tee enesele kivinoad ja lõika Iisraeli lapsed taas ümber, teist korda!'

3 Ja Joosua tegi enesele kivinoad ning lõikas Iisraeli lapsed ümber Araloti künkal.

4 Ja see oli põhjus, miks Joosua ümber lõikas: kogu Egiptusest lahkunud meessoost rahvas, kõik sõjamehed, olid surnud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest.

5 Sest kogu see rahvas, kes oli lahkunud, oli olnud ümber lõigatud; aga kogu see rahvas, kes oli sündinud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest, ei olnud ümber lõigatud.

6 Sest Iisraeli lapsed olid käinud nelikümmend aastat kõrbes, kuni oli lõppenud kogu see rahvas, kõik sõjamehed, kes Egiptusest olid lahkunud, kes ei kuulanud Issanda häält, mispärast ka Issand neile oli vandunud, et ta ei lase neid näha maad, mille Issand vandega nende vanemaile oli tõotanud anda neile, maa, mis piima ja mett voolab.

7 Aga nende lapsed, keda ta oli lasknud tõusta nende asemele, lõikas Joosua ümber, sest need olid ümber lõikamata, sellepärast et teekonnal ei olnud neid ümber lõigatud.

8 Ja kui kogu rahvas oli ümber lõigatud, siis püsisid nad oma leeris paigal, kuni nad terveks said.

9 Ja Issand ütles Joosuale: 'Täna ma olen teie pealt ära veeretanud egiptlaste teotuse.' Ja seda paika hüütakse tänapäevani Gilgaliks.

10 Ja kui Iisraeli lapsed olid leeris Gilgalis, siis selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidasid nad paasapüha Jeeriko lagendikel.

11 Ja paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja kõrvetatud viljapäid. Selsamal päeval,

12 paasapühale järgneval päeval, kui nad sõid maa viljast, lõppes manna ja Iisraeli lastel ei olnud enam mannat, vaid nad sõid juba Kaananimaa selleaastasest saagist.

13 Ja kui Joosua oli Jeeriko juures, sündis, et ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, tema ees seisis üks mees, paljastatud mõõk käes. Ja Joosua läks tema juurde ning küsis temalt: 'Kas sa oled meie või meie vaenlaste keskelt?'

14 Ja tema vastas: 'Ei kumbagi, vaid ma olen nüüd tulnud kui Issanda sõjaväe vürst!' Siis Joosua heitis silmili maha ja kummardas ning küsis temalt: 'Mida mu Issand räägib oma sulasele?'

15 Ja Issanda sõjaväe vürst ütles Joosuale: 'Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha!' Ja Joosua tegi nõnda.

   

Komentář

 

Father

  
Rudolf von Arthaber with his Children, by Friedrich von Amerling

Father in the Word means what is most interior, and in those things that are following the Lord's order, it means what is good. In the highest sense Father means the Lord Himself, the creator. In the generation of natural children it is the father who provides the soul or the most interior receptacle of life, and an internal heredity, and the mother who provides all of the substance that the soul uses to form its body, plus an external heredity. In this process the soul comes from the Lord through the father, and not from the father, since all life is from the Lord. The wise person calls the Lord his father and the church his mother because his interior loves come from the Lord, but are given form and actuality through the truths taught by the church. Those things thus brought forth are a person's spiritual "children". In the New Testament, when speaking of Jesus and the Father, what is meant is the outward manifestation with the divine itself as the soul inside. Because Jesus was born from a natural mother, He had a natural body and a natural Jewish heredity. Throughout his life as He was tempted by the hells, He slowly put off all he had from His mother and replaced it with what He had from Himself inside, the Father. In doing this he made himself one with the Father that was His inmost so He could truly say, "I and my Father are one".