¹ Ja kui kõik emorlaste kuningad, kes olid teisel pool Jordanit, mere pool, ja kõik kaananlaste kuningad, kes olid mere ääres, kuulsid, et Issand oli kuivatanud Iisraeli laste eest Jordani vee, kuni nad olid läbi läinud, siis läks nende süda araks ja neil polnud enam julgust Iisraeli laste ees.

² Sel ajal ütles Issand Joosuale: 'Tee enesele kivinoad ja lõika Iisraeli lapsed taas ümber, teist korda!'

³ Ja Joosua tegi enesele kivinoad ning lõikas Iisraeli lapsed ümber Araloti künkal.

⁴ Ja see oli põhjus, miks Joosua ümber lõikas: kogu Egiptusest lahkunud meessoost rahvas, kõik sõjamehed, olid surnud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest.

⁵ Sest kogu see rahvas, kes oli lahkunud, oli olnud ümber lõigatud; aga kogu see rahvas, kes oli sündinud kõrbeteekonnal pärast lahkumist Egiptusest, ei olnud ümber lõigatud.

⁶ Sest Iisraeli lapsed olid käinud nelikümmend aastat kõrbes, kuni oli lõppenud kogu see rahvas, kõik sõjamehed, kes Egiptusest olid lahkunud, kes ei kuulanud Issanda häält, mispärast ka Issand neile oli vandunud, et ta ei lase neid näha maad, mille Issand vandega nende vanemaile oli tõotanud anda neile, maa, mis piima ja mett voolab.

⁷ Aga nende lapsed, keda ta oli lasknud tõusta nende asemele, lõikas Joosua ümber, sest need olid ümber lõikamata, sellepärast et teekonnal ei olnud neid ümber lõigatud.

⁸ Ja kui kogu rahvas oli ümber lõigatud, siis püsisid nad oma leeris paigal, kuni nad terveks said.

⁹ Ja Issand ütles Joosuale: 'Täna ma olen teie pealt ära veeretanud egiptlaste teotuse.' Ja seda paika hüütakse tänapäevani Gilgaliks.

¹⁰ Ja kui Iisraeli lapsed olid leeris Gilgalis, siis selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidasid nad paasapüha Jeeriko lagendikel.

¹¹ Ja paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja kõrvetatud viljapäid. Selsamal päeval,

¹² paasapühale järgneval päeval, kui nad sõid maa viljast, lõppes manna ja Iisraeli lastel ei olnud enam mannat, vaid nad sõid juba Kaananimaa selleaastasest saagist.

¹³ Ja kui Joosua oli Jeeriko juures, sündis, et ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, tema ees seisis üks mees, paljastatud mõõk käes. Ja Joosua läks tema juurde ning küsis temalt: 'Kas sa oled meie või meie vaenlaste keskelt?'

¹⁴ Ja tema vastas: 'Ei kumbagi, vaid ma olen nüüd tulnud kui Issanda sõjaväe vürst!' Siis Joosua heitis silmili maha ja kummardas ning küsis temalt: 'Mida mu Issand räägib oma sulasele?'

¹⁵ Ja Issanda sõjaväe vürst ütles Joosuale: 'Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha!' Ja Joosua tegi nõnda.

¹ Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.

² Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et ta enam ei näinud, magas oma asemel,

³ kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda templis, seal, kus oli Jumala laegas,

⁴ hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

⁵ Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: 'Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!' Aga tema vastas: 'Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi, heida magama!' Ja ta läks ning heitis magama.

⁶ Aga Issand hüüdis jälle: 'Saamuel!' Ja Saamuel tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: 'Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!' Aga tema vastas: 'Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida magama!'

⁷ Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud temale veel ilmutatud.

⁸ Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: 'Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!' Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi.

⁹ Ja Eeli ütles Saamuelile: 'Mine heida magama, ja kui sind hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!'

¹⁰ Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel: 'Saamuel! Saamuel!' Ja Saamuel vastas: 'Räägi, sest su sulane kuuleb!'

¹¹ Ja Issand ütles Saamuelile: 'Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema.

¹² Sel päeval tahan ma Eelile tõeks teha kõik, mis ma tema soo kohta olen rääkinud, algusest lõpuni.

¹³ Ma olen ju talle kuulutanud, et ma mõistan igavesti kohut tema soo üle patu pärast, sest kuigi ta teadis, et ta pojad olid tõmmanud eneste peale needuse, ei ohjeldanud ta neid mitte.

¹⁴ Ja seepärast olen ma vandunud Eeli soole: Iialgi ei lepitata Eeli soo pattu, ei tapa- ega roaohvriga!'

¹⁵ Saamuel magas hommikuni ja avas alles siis Issanda koja uksed; aga Saamuel kartis jutustada nägemust Eelile.

¹⁶ Siis Eeli hüüdis Saamueli ja ütles: 'Saamuel, mu poeg!' Ja see vastas: 'Siin ma olen!'

¹⁷ Ja Eeli küsis: 'Mis asi see oli, mis ta sulle rääkis? Ära ometi minu ees salga! Issand tehku sinuga seda ja teist, kui sa minu ees midagi salgad kõigest sellest, mis ta sulle rääkis!'

¹⁸ Siis jutustas Saamuel temale kõik ega salanud tema ees midagi. Ja Eeli ütles: 'Tema on Issand, tehku tema, mis ta silmis hea on!'

¹⁹ Ja Saamuel kasvas ning Issand oli temaga ega lasknud ainsatki oma sõna tühja minna.

²⁰ Ja kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani sai teada, et Saamuelist oli saanud ustav Issanda prohvet.

²¹ Ja Issand näitas ennast edaspidigi Siilos, sest Issand ilmutas ennast Siilos Saamuelile Issanda sõna läbi.