Bible

 

Joshua 11

Studie

   

1 Kui Jaabin, Haasori kuningas, seda kuulis, siis ta läkitas sõna Maadoni kuningale Joobabile ja Simroni kuningale ja Aksafi kuningale,

2 ja kuningaile, kes olid põhja pool mäestikus ja lagendikul Kinneretist lõunas, ja madalikul ja Doori mäeseljakuil lääne pool,

3 kaananlastele ida ja lääne pool, ja emorlastele, hettidele, perislastele ja jebuuslastele mäestikus, ja hiivlastele Hermoni jalamil Mispamaal.

4 Need läksid välja ja koos nendega kõik nende sõjaleerid, palju rahvast, nii palju nagu liiva mererannas, ja väga palju hobuseid ja sõjavankreid.

5 Kõik need kuningad kogunesid ja tulid ning lõid üheskoos leeri üles Meeromi vee äärde, et sõdida Iisraeli vastu.

6 Aga Issand ütles Joosuale: 'Ära karda neid, sest homme sel ajal annan ma need kõik lööduina Iisraeli kätte; raiu katki nende hobuste õndlad ja põleta tulega nende sõjavankrid!'

7 Ja Joosua ning koos temaga kõik ta sõjamehed tulid ootamatult nende vastu Meeromi vee ääres ja tungisid neile kallale.

8 Ja Issand andis nad Iisraeli kätte, ja nemad lõid neid ning ajasid taga kuni suure Siidonini, ja kuni Misrefot-Maimini, ja kuni Mispa oruni ida pool; ja nad lõid neid, kuni neile ei jäänud ainsatki pääsenut.

9 Ja Joosua talitas nendega nõnda, nagu Issand temale oli öelnud: ta raius katki nende hobuste õndlad ja põletas tulega nende sõjavankrid.

10 Ja Joosua läks selsamal ajal tagasi ning vallutas Haasori ja lõi selle kuninga mõõgateraga maha, sest Haasor oli varem kõigi nende kuningriikide pealinn.

11 Ja nad lõid mõõgateraga maha kõik hingelised, kes seal olid, hävitades need sootuks; ühtegi elavat olendit ei jäänud järele, ja ta põletas Haasori tulega.

12 Ja kõik nende kuningate linnad ja kõik nende kuningad sai Joosua oma valdusesse ja ta lõi neid mõõgateraga, hävitades need sootuks, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud.

13 Ühtegi neist linnadest, mis asusid mägedes, Iisrael ei põletanud, peale Haasori, mille Joosua põletas.

14 Ja kõik neist linnadest saadava saagi ja karjad riisusid Iisraeli lapsed endile, lüües mõõgateraga maha ainult kõik inimesed, kuni nad olid need hävitanud; nad ei jätnud alles ainsatki hinge.

15 Nõnda nagu Issand oli käskinud oma sulast Moosest, nõnda oli Mooses käskinud Joosuat ja nõnda Joosua tegi; ta ei kaotanud sõnagi kõigest, milleks Issand oli Moosesele käsu andnud.

16 Nõnda võttis Joosua kogu selle maa mäestiku ja kogu Lõunamaa, ja kogu Goosenimaa, ja madalmaa ja lagendiku, ja Iisraeli mäestiku ja madaliku,

17 alates Paljasmäest, mis tõuseb Seiri suunas, kuni Baal-Gaadini Liibanoni orus Hermoni mäe all; ja kõik nende kuningad sai ta oma valdusesse, lõi neid ja surmas nad.

18 Kaua aega pidas Joosua sõda kõigi nende kuningatega.

19 Ei olnud muud linna, kes oleks teinud rahu Iisraeli lastega, peale hiivlastega asustatud Gibeoni; nad võitsid kõiki sõjaga.

20 Sest see olenes Issandast, kes tegi nende südamed kangeks, nõnda et nad tulid sõdima Iisraeli vastu, et neid hävitataks sootuks, ilma et neile armu antaks, vaid just hävitataks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.

21 Ja sel ajal tuli Joosua ning hävitas anaklased mäestikust, Hebronist, Debirist, Anabist, kogu Juuda mäestikust; ja kogu Iisraeli mäestikust; Joosua hävitas nad sootuks koos nende linnadega.

22 Iisraeli laste maale ei jäänud anaklasi; neid jäi ainult Assasse, Gatti ja Asdodisse.

23 Ja Joosua võttis kogu maa, just nagu Issand oli Moosesele öelnud; ja Joosua andis selle Iisraelile pärisosaks osade viisi, vastavalt nende suguharudele. Ja maa puhkas sõjast.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 2909

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

2909. 'In Kiriath Arba, which is Hebron in the land of Canaan' means within the Church. This becomes clear from the meaning of 'Kiriath Arba' as the Church as regards truth, and from the meaning of 'Hebron in the land of Canaan' as the Church as regards good. In the Word, especially the prophetical part, whenever truth is the subject, good also is included, on account of the heavenly marriage that exists in every detail of the Word, see 683, 793, 801, 2173, 2516, 2712. Here therefore when Kiriath Arba is mentioned, so also is 'Hebron in the land of Canaan'. The land of Canaan is the Lord's kingdom, 1413, 1437, 1607, and locations in that land were in varying ways representative, 1585, 1866.

[2] As regards 'Kiriath Arba, which is Hebron', this was a region where Abraham, Isaac and Jacob dwelt. Abraham's dwelling there is evident from what has gone before,

Abraham came and dwelt in [the oak-groves of] Mamre, which are in Hebron. Genesis 13:18.

And Isaac and Jacob's dwelling there too is evident from what comes further on, Jacob came to Isaac his father in Mamre, to Kiriath Arba, which is Hebron, where Abraham and Isaac sojourned. Genesis 35:27.

Joseph was sent by Jacob his father to his brothers, from the Valley of Hebron. Genesis 37:14.

From the representation dealt with already of those three personages it is clear that 'Kiriath Arba, which is Hebron' represented the Church before Jerusalem did so.

[3] In the course of time every Church deteriorates until it ceases to possess any faith or charity at all, at which point it is destroyed. This too was represented by 'Kiriath Arba, which is Hebron', that is to say, when this place was occupied by the Anakim, by whom dreadful false persuasions were meant, 581, 1673, regarding which occupation by the Anakim, see Numbers 13:21-22; Joshua 11:21; 14:15; 15:13-14; Judges 1:10. As regards the end or close of the Church and its destruction, this was represented by Joshua's utterly destroying everything in that place, Joshua 10:36-37; 11:21, and by Judah and Caleb's smiting the Anakim, Judges 1:10; Joshua 14:13-15; 15:13-14. The establishment again of a new Church was represented by the allotment of its fields and villages to Caleb as his inheritance, Joshua 21:12. The city itself however became a city of refuge, Joshua 20:7; 21:13, and a city for priests, for the sons of Aaron, Joshua 21:10-11, within the inheritance of Judah, Joshua 15:54.

[4] From this it is evident that Hebron represented the Lord's spiritual Church in the land of Canaan. For the same reason also David was ordered by Jehovah's command to go to Hebron and was there anointed king over the house of Judah; and after he had reigned there for seven years and six months he went to Jerusalem and took possession of Zion, see 2 Samuel 2:1-11; 5:5; 1 Kings 2:11, at which point the Lord's spiritual Church now began to be represented by Jerusalem, and His celestial Church by Zion.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.