Bible

 

Jeremija 29

Studie

   

1 Ja need on selle kirja sõnad, mis prohvet Jeremija läkitas Jeruusalemmast vangide vanemaile, kes veel alles olid, ja preestreile ja prohveteile ja kogu rahvale, keda Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast viinud vangi Paabelisse,

2 pärast seda kui kuningas Jekonja ja kuninganna, hoovkondlased, Juuda ja Jeruusalemma vürstid ning sepad ja ehitustöölised Jeruusalemmast olid läinud,

3 Elaasa, Saafani poja, ja Gemarja, Hilkija poja, vahendusel, keda Juuda kuningas Sidkija läkitas Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde Paabelisse; selles oli öeldud:

4 'Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, kõigile vangidele, keda ma olen Jeruusalemmast lasknud viia vangi Paabelisse:

5 Ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!

6 Võtke naisi ja laske sündida poegi ja tütreid! Võtke oma poegadele naisi ja pange oma tütred mehele, et nad sünnitaksid poegi ja tütreid! Paljunege seal, ärge vähenege!

7 Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!

8 Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate!

9 Sest nad kuulutavad teile minu nimel valet; mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand.

10 Sest Issand ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat saab täis, kannan ma hoolt teie eest ja teen oma hea sõna teie kohta tõeks ja toon teid tagasi siia paika.

11 Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.

12 Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid.

13 Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.

14 Ja ma lasen teil mind leida, ütleb Issand, ja ma pööran teie vangipõlve ning kogun teid kõigi rahvaste seast ja kõigist paigust, kuhu ma teid olen tõuganud, ütleb Issand, ja toon teid tagasi paika, kust ma lasksin teid vangi viia.

15 Ja kuna te olete öelnud: Issand on Paabelis lasknud tõusta meile prohveteid -

16 siis ütleb Issand nõnda kuninga kohta, kes istub Taaveti aujärjel, ja kogu rahva kohta, kes elab siin linnas, teie vendade kohta, kes ei ole läinud vangi koos teiega:

17 Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, ma läkitan nende sekka mõõga, nälja ja katku ja teen nad roiskunud viigimarjade sarnaseks, mis on nii halvad, et need ei kõlba süüa.

18 Ja ma ajan neid taga mõõga, nälja ja katkuga ja teen nad hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal, sajatuseks ja jälestuseks, pilkealuseks ja teotuseks kõigi rahvaste seas, kuhu ma nad olen tõuganud,

19 sellepärast et nad ei kuulanud mu sõnu, ütleb Issand, kui ma läkitasin nende juurde oma sulaseid prohveteid, koguni korduvalt läkitasin; aga teie ei kuulanud, ütleb Issand.

20 Aga kuulge Issanda sõna, teie, kõik vangid, keda ma olen Jeruusalemmast saatnud Paabelisse!

21 Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, Ahabi, Koolaja poja, ja Sidkija, Maaseja poja kohta, kes teile minu nimel kuulutavad valet: Vaata, ma annan nad Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema lööb nad maha teie silme ees.

22 Ja neist saab sajatussõna kõigile Juuda vangidele, kes on Paabelis; öeldakse: 'Issand tehku sinuga nagu Sidkija ja Ahabiga, keda Paabeli kuningas kõrvetas tulega!',

23 sellepärast et nad tegid Iisraelis jõledust ja rikkusid abielu oma ligimeste naistega ning rääkisid minu nimel valesõnu, mida mina neid ei olnud käskinud; mina tean seda ja olen tunnistaja, ütleb Issand.

24 Ja räägi nehelamlase Semajaga ning ütle:

25 Nõnda räägib vägede Issand, Iisraeli Jumal, ja ütleb: Sellepärast et sa oma nimel läkitasid kirja kogu rahvale, kes on Jeruusalemmas, ja preester Sefanjale, Maaseja pojale, ja kõigile preestritele, ja ütlesid:

26 Issand on sind pannud preestriks preester Joojada asemele, et Issanda kojas oleks järelevaatajaid iga märatseja ja kuulutaja tarvis ja et sa saaksid seesuguse panna jalapakku või kaelaraudu.

27 Aga nüüd, mispärast sa ei ole sõidelnud Jeremijat, anatotlast, kes teile prohvetlikult kuulutab?

28 Sest ta on läkitanud meile Paabelisse sõna: See kestab kaua; ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!'

29 Ja preester Sefanja luges seda kirja prohvet Jeremija kuuldes.

30 Siis tuli Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:

31 'Läkita ütlema kõigile vangidele: Nõnda ütleb Issand nehelamlase Semaja kohta: Sellepärast et Semaja on teile prohvetlikult kuulutanud, kuigi mina teda ei ole läkitanud, ja on teid pannud uskuma valet,

32 sellepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma karistan nehelamlast Semajat ja tema sugu; temal ei ole siis enam seda, kes elaks selle rahva keskel, ega saa ta näha head, mida ma teen oma rahvale, ütleb Issand; sest ta on kuulutanud taganemist Issandast.'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10416

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10416. 'And rose up to play' means the resulting desire of their interiors to celebrate, and concord. This is clear from the meaning of 'playing' as the desire of a person's interiors to celebrate, for play is the outcome of that desire, being a bodily activity brought about by gladness of mind; and all desire for celebration and all gladness of mind come from the delights belonging to the loves that govern a person. The reason why concord as well is meant is that every desire to celebrate has concord residing inwardly within it; for if any disagreement or disapproval enters in, that desire perishes. The desire to celebrate resides inwardly in a person's feeling of freedom, and all feeling of freedom comes as a result of love, when nothing exists to frustrate it.

[2] Since outward things are used in the Word to describe inward ones, times of play and dancing are used to describe those of joy and gladness present in a person inwardly, as in the following places: In Jeremiah,

The city will be built upon its mound. Then there will come out of these thanksgiving (confessio) and the voice of those who are playing 1 . Jeremiah 30:18-19.

In the same prophet,

Again I will build you, that you may be built, O virgin of Israel! Again you will adorn your timbrels 2 , and will go forth in the dance of those who are playing 1 . Their life 3 will become like a watered garden, and they will not sorrow any more. And the virgin will rejoice in the dance, and the young men and the old together. I will turn their mourning into joy. Jeremiah 31:4, 12-13.

In Zechariah,

The streets of the city will be full of boys and girls playing in its streets. Zechariah 8:5.

In David,

Praise the name of Jehovah with timbrel and dance. Psalms 149:3; 150:4.

In the same author,

You have turned for me my mourning into dancing. Psalms 30:11.

In Jeremiah,

The joy of our heart has ceased, our dance has been turned into mourning. Lamentations 5:15.

[3] Since times of play and dancing were the signs of feelings of joy and gladness inwardly present and springing from love, Miriam and the women went out, with timbrels after the Egyptians had been drowned in the Sea Suph and started dancing, Exodus 15:20. For the same reason, when the ark was being brought up from the house of Obed-Edom to the city of David, David leapt and danced before Jehovah, 2 Samuel 6:12, 16.

[4] The fact that inner things are presented and described in the Word by means of outward ones is clear from the following words in David,

You have made the sea, great and wide on both hands 4 - there the ships sail, the Leviathan whom You have formed to play in it. Psalms 104:25-26.

Anyone without knowledge of the fact that the spiritual sense exists within each detail of the Word knows nothing else here than that 'the sea' and 'ships' are used to mean sea and ships, 'the Leviathan' to mean the monsters there, and 'playing' to mean their swimming around together there. Such things however are not what constitute the Word, every jot of which is Divine; but when the spiritual matters meant by those things are understood instead, it becomes Divine. In the internal sense 'the sea' is a gathering together of factual knowledge of truths, thus it is that which constitutes what is external with a person and in the Church; 'ships' are cognitions or knowledge and matters of doctrine drawn from the Word; 'the Leviathan' is factual knowledge in general; and 'playing' is the delight derived from those things.

'The sea' is a gathering together of factual truths, see 28, 2850, 8184, 9340.

'Ships' are cognitions and matters of doctrine drawn from the Word, 1977, 6385.

'The Leviathan' is factual knowledge in general, 7293.

Thus 'playing' is the delight and the desire to celebrate derived from those things, which occurs when known facts add strength to spiritual matters and accord with them.

Poznámky pod čarou:

1. i.e. merrymakers

2. The Latin here and in 153, 1069:2, 3081:4, 8337:3, 8339:1 means literally will adorn your timbrels, but the Hebrew is generally taken to mean adorn yourself with timbrels.

3. literally, soul

4. literally, wide with spaces

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.