Bible

 

Genesis 9

Studie

   

1 Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: 'Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!

2 Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need on teie kätte antud.

3 Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi.

4 Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!

5 Tõepoolest, teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!

6 Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!

7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!'

8 Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:

9 'Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,

10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega.

11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.'

12 Ja Jumal ütles: 'Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:

13 ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.

14 Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart,

15 siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks.

16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.'

17 Ja Jumal ütles Noale: 'See on selle lepingu tähis, mille ma olen teinud enese ja kõige liha vahel, mis maa peal on.'

18 Ja Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa.

19 Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.

20 Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe.

21 Ta jõi veini, jäi joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks.

22 Aga Haam, Kaanani isa, nägi oma isa paljast ihu ja rääkis sellest oma kahele vennale õues.

23 Siis Seem ja Jaafet võtsid vaiba ja panid enestele õlgadele, läksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende näod olid ära pööratud, nõnda et nad oma isa paljast ihu ei näinud.

24 Kui Noa ärkas oma veiniuimast ja sai teada, mis ta noorem poeg oli teinud,

25 siis ta ütles: 'Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!'

26 Ta ütles veel: 'Kiidetud olgu Issand, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane!

27 Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!'

28 Ja Noa elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat.

29 Ja kõiki Noa elupäevi oli üheksasada viiskümmend aastat; siis ta suri.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1015

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1015. Be ye fruitful and multiply. That this signifies increase of good and truth in the interior man, and that “to be fruitful” is predicated of goods, and “to multiply” of truths, is evident from what has been shown before at the first verse (Genesis 9:1) of this chapter, where the same words occur. That the increase is in the interior man, is evident from what follows, where it is said again “be ye multiplied” which repetition would be needless, because superfluous, if it did not signify something special, distinct from what goes before. From this and from what was said above it is evident that being fruitful and multiplying are here predicated of goods and truths in the interior man. It is said the interior man because, as was shown above, in respect to what is celestial and spiritual, which is of the Lord alone, man is an internal man; but as to what is rational he is an interior or middle man, intermediate between the internal man and the external; and in respect to the affections of good and knowledges of the memory he is an external man. That such is the nature of man has been shown in what is premised to this chapter n. 978); but his not knowing it while he lives in the body is because he is in the things of the body, and hence does not even know that there are interior things, still less that they are set in this distinct and separate order. Yet on reflecting the fact will be quite evident to him, when he is in thought withdrawn from the body and is thinking as it were in his spirit. The reason fruitfulness and multiplication are predicated of the interior or rational man is that the working of the internal man is not perceived, except in the interior man in a very general manner. For in the interior man an innumerable host of particulars are presented to view as one general thing; most extremely general in fact. How innumerable the particulars are, what is their nature, and how they present an obscure general whole, is evident from what has been shown above n. 545).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.