Bible

 

Genesis 9

Studie

   

1 Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: 'Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!

2 Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need on teie kätte antud.

3 Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi.

4 Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!

5 Tõepoolest, teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!

6 Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!

7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!'

8 Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:

9 'Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,

10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega.

11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.'

12 Ja Jumal ütles: 'Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:

13 ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.

14 Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart,

15 siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks.

16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.'

17 Ja Jumal ütles Noale: 'See on selle lepingu tähis, mille ma olen teinud enese ja kõige liha vahel, mis maa peal on.'

18 Ja Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa.

19 Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.

20 Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe.

21 Ta jõi veini, jäi joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks.

22 Aga Haam, Kaanani isa, nägi oma isa paljast ihu ja rääkis sellest oma kahele vennale õues.

23 Siis Seem ja Jaafet võtsid vaiba ja panid enestele õlgadele, läksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende näod olid ära pööratud, nõnda et nad oma isa paljast ihu ei näinud.

24 Kui Noa ärkas oma veiniuimast ja sai teada, mis ta noorem poeg oli teinud,

25 siis ta ütles: 'Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!'

26 Ta ütles veel: 'Kiidetud olgu Issand, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane!

27 Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!'

28 Ja Noa elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat.

29 Ja kõiki Noa elupäevi oli üheksasada viiskümmend aastat; siis ta suri.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1023

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1023. That 'and I, behold I am establishing My covenant' means the Lord's presence in charity becomes clear from the meaning of 'a covenant', dealt with in 666, where it was shown that 'a covenant' means regeneration, and in particular the conjunction of the Lord with a regenerate person by means of love. It was also shown there that the heavenly marriage is the actual covenant itself, and that consequently the heavenly marriage exists with every regenerate person. The nature of this marriage or covenant has also been shown already.

[2] The heavenly marriage with the member of the Most Ancient Church existed in the area of his own will, but the heavenly marriage with the member of the Ancient Church came into existence in the area of his own understanding. Actually when the will part of man's mind had become utterly corrupted, the Lord in miraculous fashion separated the area of his own understanding from that corrupted will part, and within the area of man's own understanding He formed a new will, which is conscience. Into conscience He infused charity, and into charity innocence, and in this manner joined Himself to man, or what amounts to the same, established a covenant with him.

[3] To the extent that the area of a person's own will can be separated from this understanding part the Lord is able to be present with him, that is, to join Himself or establish a covenant with him. Temptations and similar means of regeneration render inactive the area of a person's own will, so that it is reduced to nothing and so to speak dies. To the extent that this happens the Lord can operate within charity by means of conscience implanted in the area of a person's own understanding. This is what is called 'a covenant' here.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.