Bible

 

Genesis 7

Studie

   

1 Ja Issand ütles Noale: 'Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.

2 Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks - isane ja emane.

3 Nõndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale.

4 Sest juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda ma olen teinud!'

5 Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Issand teda käskis.

6 Ja Noa oli kuussada aastat vana, kui uputusvesi maa peale tuli.

7 Ja Noa läks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga, veeuputuse eest.

8 Puhtaist loomadest ja loomadest, kes puhtad ei ole, ja lindudest ja kõigist, kes maa peal roomavad,

9 tulid kahekesi Noa juurde laeva isane ja emane, nõnda nagu Jumal Noale oli käsu andnud.

10 Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.

11 Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval, otse selsamal päeval puhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taevaluugid tehti lahti.

12 Ja sadu tuli maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd.

13 Otse selsamal päeval läksid Noa ja Noa pojad Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist üheskoos laeva,

14 nemad ja kõik metsloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu kariloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu roomajad, kes maa peal roomavad, oma liikide järgi, ja kõiksugu lendajad oma liikide järgi, kõik linnud, kõik tiivulised.

15 Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kõigest lihast, kus eluvaim sees on.

16 Ja need, kes sisse läksid, olid isane ja emane kõigest lihast, nõnda nagu Jumal temale oli käsu andnud. Ja Issand sulges ukse tema tagant.

17 Siis tuli nelikümmend päeva veeuputust maa peale; vesi tõusis ja tõstis laeva, nõnda et see kerkis maast kõrgele.

18 Ja vesi võttis võimust ning seda sai maa peal väga palju, ja laev liikus veepinnal.

19 Ja vesi võttis maa peal väga võimust ja kõik kõrged mäed kogu taeva all kaeti.

20 Vesi tõusis neist viisteist küünart kõrgemale, nõnda et mäed olid kaetud.

21 Siis heitis hinge kõik liha, mis maa peal liikus, niihästi linnud kui kariloomad ja metsloomad ja kõik roomajad, kes maa peal roomasid, ja kõik inimesed ka.

22 Kõik, kellel eluvaimu hingus ninas oli, kõik, kes olid kuival maal, need surid.

23 Nõnda hävitati kõik olendid, kes maa peal olid; niihästi inimesed kui loomad ja roomajad, ja linnud taeva all hävitati maa pealt, järele jäid ainult Noa ja need, kes temaga laevas olid.

24 Ja vesi võimutses maa peal sada viiskümmend päeva.

   

Komentář

 

Mountain

  

The Lord's love is the sun of heaven, and it is natural for us to look above ourselves to the sun of this world in thinking about the Lord. It follows, then, that to be closer to the Lord we would climb into the highest places -- and indeed, people have been worshiping on mountains for ages. In fact, even steeples on modern churches are symbolic mountains. It makes sense, then, that a mountain in the Bible represents love to the Lord, the highest, purest love we human beings can experience. Mountains can also represent the desire for good that comes from the love of the Lord. Hills, meanwhile, represent a love of other people and a caring for them, and when "mountains" is used in the plural it generally represents both loves.

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 760

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

760. That 'forty days and forty nights' means its duration has been shown above at verse 4. As has been stated, 'forty' means the whole duration of temptation, long or short, and indeed severe temptation involving things of the will. For it is through a whole chain of pleasures and through love of the world and self-love, and so through the desires which are the unceasing activities of those loves, that a person has acquired life to himself. Consequently his whole life consists in nothing else than things such as these. This life cannot possibly accord with heavenly life, for nobody can love worldly things and at the same time heavenly. Loving worldly things is looking downwards, loving heavenly looking upwards. Still less can anyone love himself and at the same time the neighbour, and least of all himself and at the same time the Lord. Someone who loves himself hates all who are not subservient to him, and so he who loves himself is very far removed from heavenly love or charity, which consists in loving the neighbour more than self, and the Lord above all things. From these considerations it is clear how far away man's life is from heavenly life. This being so the Lord regenerates him by means of temptations, and redirects him so that he conforms [to heavenly life]. This is the reason why this temptation is severe. In fact it impinges on, attacks, breaks down, and alters a person's essential life, which also is why it is described by 'the fountains of the great deep being split open' and by 'the floodgates of heaven being opened'.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.