¹ Ja Jaakob kutsus oma pojad enese juurde ning ütles: 'Tulge kokku, siis ma kuulutan teile, mis teiega sünnib tulevasil päevil!

² Kogunege ja kuulge, Jaakobi pojad, võtke kuulda Iisraeli, oma isa!

³ Ruuben, sina oled mu esmasündinu, mu rammu ja sigitusjõu esikpoeg, väljapaistev väärikuselt ja väljapaistev võimult.

⁴ Veena oled sa vooganud - esikohale sa ei jää, sest sa tõusid oma isa sängi! Sel korral sa rüvetasid selle, sina, kes tõusid mu voodile.

⁵ Vennaksed Siimeon ja Leevi, nende noad on vägivalla riistad.

⁶ Nende nõusse ei astu mu hing, nende seltsiga ei liitu mu süda. Sest oma vihas nad tapsid mehi ja meelevallatuses halvasid härgi.

⁷ Olgu neetud nende kange viha ja nende metsik raev! Ma jaotan nad Jaakobis ja hajutan Iisraelis!

⁸ Juuda, sind ülistavad su vennad. Sinu käsi on su vaenlaste turjal, sind kummardavad su isa pojad.

⁹ Juuda on lõvikutsikas - saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud. Ta on heitnud maha, ta lebab nagu lõvi, nagu metsik lõvi - kes julgeks teda äratada?

¹⁰ Ei lahku valitsuskepp Juudast ega sau tema jalgelt, kuni tuleb Juuda poeg Siilo, ja teda võtavad rahvad kuulda.

¹¹ Ta seob oma eesli viinapuu külge, hea viinapuu külge oma eeslivarsa; ta peseb oma kuube veiniga ja oma vammust viinamarjade verega.

¹² Ta silmad on veinist hämused ja hambad piimast valged.

¹³ Sebulon elab mererannal, ta saab laevade rannikuks ja tema selg on pööratud Siidoni poole.

¹⁴ Issaskar on kondine eesel, kes lebab sadulakorvide vahel.

¹⁵ Kui ta nägi head hingamispaika ja meeldivat maad, ta langetas oma turja koormat kandma ja sai tööorjaks.

¹⁶ Daan mõistab kohut oma rahvale, üks Iisraeli suguharu on temagi.

¹⁷ Daan on madu teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu, nõnda et ratsanik kukub selili.

¹⁸ Ma ootan päästet sinult, Issand!

¹⁹ Gaad - röövjõugud ründavad teda, aga ta ise ründab neid, olles neil kannul.

²⁰ Aaserilt tuleb rammus roog ja temal on anda kuninglikke maiuspalu.

²¹ Naftali on nobe emahirv, kes toob kuuldavale ilusaid sõnu.

²² Joosep on viljapuu poeg, viljapuu poeg allikal, oksad ulatuvad üle müüri.

²³ Ammukütid ahistavad teda, ründavad ja rõhuvad teda,

²⁴ aga tema amb jääb kindlaks ja ta käsivarred on nõtked Jaakobi Vägeva abiga, Karjase, Iisraeli Kalju nime abiga,

²⁵ su isa Jumala abiga, kes sind aidaku, Kõigeväelise abiga, kes sind õnnistagu õnnistustega ülalt taevast, õnnistustega all asuvast põhjaveest, õnnistustega emarindadest ja üskadest!

²⁶ Su isa õnnistused ületavad igaveste mägede õnnistused, ürgsete küngaste ihaldusväärsed annid. Need tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!

²⁷ Benjamin on kiskjalik hunt. Hommikul ta sööb saaki ja õhtul jaotab röövitut.'

²⁸ Need kõik olid Iisraeli suguharud, neid oli kaksteist, ja see oli, mis nende isa neile rääkis, kui ta neid õnnistas: ta õnnistas igaüht temale kohase õnnistusega.

²⁹ Ja ta käskis neid ning ütles neile: 'Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hett Efroni väljal,

³⁰ sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hett Efronilt pärushauaks.

³¹ Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea.

³² Väli ja seal olev koobas on hettidelt ostetud.'

³³ Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.

¹ Then the Pharisees, and some of the scribes gathered together to him, having come from Jerusalem.

² Now when they saw some of his disciples eating bread with defiled, that is, unwashed, hands, they found fault.

³ (For the Pharisees, and all the Jews, don't eat unless they wash their hands and forearms, holding to the tradition of the elders.

⁴ They don't eat when they come from the marketplace, unless they bathe themselves, and there are many other things, which they have received to hold to: washings of cups, pitchers, bronze vessels, and couches.)

⁵ The Pharisees and the scribes asked him, "Why don't your disciples walk according to the tradition of the elders, but eat their bread with unwashed hands?"

⁶ He answered them, "Well did Isaiah prophesy of you hypocrites, as it is written, 'This people honors me with their lips, but their heart is far from me.

⁷ But in vain do they worship me, teaching as doctrines the commandments of men.'

⁸ "For you set aside the commandment of God, and hold tightly to the tradition of men--the washing of pitchers and cups, and you do many other such things."

⁹ He said to them, "Full well do you reject the commandment of God, that you may keep your tradition.

¹⁰ For Moses said, 'Honor your father and your mother;' and, 'He who speaks evil of father or mother, let him be put to death.'

¹¹ But you say, 'If a man tells his father or his mother, "Whatever profit you might have received from me is Corban, that is to say, given to God;"'

¹² then you no longer allow him to do anything for his father or his mother,

¹³ making void the word of God by your tradition, which you have handed down. You do many things like this."

¹⁴ He called all the multitude to himself, and said to them, "Hear me, all of you, and understand.

¹⁵ There is nothing from outside of the man, that going into him can defile him; but the things which proceed out of the man are those that defile the man.

¹⁶ If anyone has ears to hear, let him hear!"

¹⁷ When he had entered into a house away from the multitude, his disciples asked him about the parable.

¹⁸ He said to them, "Are you thus without understanding also? Don't you perceive that whatever goes into the man from outside can't defile him,

¹⁹ because it doesn't go into his heart, but into his stomach, then into the latrine, thus purifying all foods?"

²⁰ He said, "That which proceeds out of the man, that defiles the man.

²¹ For from within, out of the hearts of men, proceed evil thoughts, adulteries, sexual sins, murders, thefts,

²² covetings, wickedness, deceit, lustful desires, an evil eye, blasphemy, pride, and foolishness.

²³ All these evil things come from within, and defile the man."