Bible

 

Genesis 38

Studie

   

1 Sel ajal läks Juuda ära oma vendade juurest ja siirdus ühe Adullami mehe juurde, kelle nimi oli Hiira.

2 Ja Juuda nägi seal kaananlase, Suua-nimelise mehe tütart, võttis selle ning heitis ta juurde.

3 Ja see jäi lapseootele ning tõi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Eer.

4 Ja tema jäi taas lapseootele ning tõi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Oonan.

5 Ja tema tõi veel ühe poja ilmale ja pani sellele nimeks Seela; ta oli Kesibis, kui ta selle ilmale tõi.

6 Ja Juuda võttis Eerile, oma esmasündinule, naise nimega Taamar.

7 Aga Eer, Juuda esmasündinu, oli Issanda silmis paha ja Issand laskis tema surra.

8 Siis Juuda ütles Oonanile: 'Heida oma venna naise juurde, ole temale mehe eest ja soeta oma vennale sugu!'

9 Kuna aga Oonan teadis, et sugu ei pidanud saama temale, siis heites oma venna naise juurde ta hävitas oma seemne maha pillates, et mitte anda sugu oma vennale.

10 Aga see, mis ta tegi, oli Issanda silmis paha ja ta laskis surra ka tema.

11 Siis Juuda ütles oma miniale Taamarile: 'Jää lesena oma isakotta elama, kuni mu poeg Seela on kasvanud suuremaks!' Sest ta mõtles: 'Muidu sureb seegi nagu ta vennad.' Ja Taamar läks ning jäi oma isakotta elama.

12 Mõne aja pärast suri Suua tütar, Juuda naine. Kui Juuda leinaaeg oli möödunud, siis ta läks üles Timnasse oma lammaste niitjate juurde, tema ja ta sõber Hiira, Adullami mees.

13 Ja Taamarile anti teada ning öeldi: 'Vaata, su äi läheb üles Timnasse lambaid niitma.'

14 Siis ta võttis lesepõlve riided seljast ära, varjas ennast looriga ja kattis enese kinni ning istus Eenaimi väravasse, kust tee viib Timnasse, sest ta oli näinud, et Seela oli kasvanud suureks, teda aga ei olnud antud temale naiseks.

15 Kui Juuda teda nägi, siis ta pidas teda hooraks, sest ta oli oma näo kinni katnud.

16 Ja ta pöördus teelt tema poole ning ütles: 'Lase ma heidan su juurde!' Sest ta ei teadnud, et see oli tema minia. Aga too vastas: 'Mis sa mulle annad, kui sa heidad mu juurde?'

17 Ta ütles: 'Ma läkitan sulle karjast ühe sikutalle.' Ja naine vastas: 'Jah, kui sa annad mulle pandi, seniks kui sa läkitad.'

18 Siis ta küsis: 'Mis võiks olla pandiks, mille ma pean sulle andma?' Ja tema vastas: 'Su pitsat ja vöö ja kepp, mis sul käes on.' Ja ta andis need temale ning heitis ta juurde; ja naine jäi temast lapseootele.

19 Siis ta tõusis ja läks ära ning võttis eneselt loori ja pani lesepõlve riided selga.

20 Ja Juuda läkitas oma sõbra, Adullami mehega sikutalle, et võtta pant naise käest; aga see ei leidnud teda.

21 Siis ta küsis meestelt seal paigas, öeldes: 'Kus on see liiderlik naine, kes oli Eenaimi tee ääres?' Aga need vastasid: 'Siin pole liiderlikku naist olnud.'

22 Ja ta tuli tagasi Juuda juurde ning ütles: 'Ma ei leidnud teda. Ja mehedki seal paigas ütlesid: Siin pole liiderlikku naist olnud.'

23 Siis ütles Juuda: 'Pidagu siis enesele, et me ei satuks pilke alla! Vaata, ma läkitasin selle siku, aga sina ei leidnud teda.'

24 Aga kolme kuu pärast teatati Juudale ja öeldi: 'Su minia Taamar on hooranud, ja vaata, ta on hooratööst jäänud ka lapseootele.' Siis ütles Juuda: 'Tooge ta välja, et ta põletataks!'

25 Kui ta välja toodi, siis ta läkitas sõna oma äiale: 'Sellest mehest, kelle omad need on, olen ma lapseootel!' Ja ta ütles: 'Tunnista nüüd, kelle see pitsat ja vöö ja kepp on!'

26 Ja Juuda tundis need ära ning ütles: 'Tema on minust õigem! Sest ma ei ole teda andnud oma pojale Seelale.' Ja ta ei ühtinud enam temaga.

27 Aga sünnitamise ajal, vaata, olid ta ihus kaksikud.

28 Ja kui ta sünnitas, sirutus üks käsi välja; ja aitajanaine võttis ning sidus käe ümber helepunase lõnga, öeldes: 'See tuleb esmalt välja!'

29 Aga kui ta oma käe tagasi tõmbas, vaata, siis tuli välja ta vend. Ja aitajanaine ütles: 'Missuguse lõhe sa küll enesele oled rebestanud!' Ja temale pandi nimeks Perets.

30 Ja pärast tuli välja tema vend, kelle käe ümber oli helepunane lõng; ja temale pandi nimeks Serah.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 4911

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

4911. And Judah acknowledged them. That this signifies that being theirs they made affirmation, is evident from the signification of “acknowledging,” as being to affirm, and this because he acknowledged from the pledges that it was his. In this passage the genius of that nation is described, which is such that though they reject the internal of the church as false, yet when it is insinuated into them that it is theirs, they accept and affirm it. They who are in the filth of loves, that is, in avarice, and at the same time in the love of self, as that nation is, cannot elevate the mind’s view and see truth from any other source than self; and therefore when it is attributed to themselves, they affirm it. For example, if they are told that the Word in itself is Divine, and contains arcana of heaven, and also such arcana as can be comprehended only by angels, they affirm this to be true, for they regard the Word as their own, because it was for them, among them, and treats of them in the letter; but if the arcana or spiritual truths themselves are disclosed to them, they reject them.

[2] If they are told that the rituals of their church were all holy in themselves, they affirm this to be true, because they regard these rituals as their own; but if it is said that those holy things were in the rituals apart from them, this they deny. Again, if they should be told that the Jewish Church was celestial and the Israelitish Church spiritual, and if it were explained to them what the celestial and spiritual are, they would affirm this also; but if it were said that these churches are called celestial and spiritual for the reason that every particular in them represented celestial and spiritual things, and that representatives have regard to the thing and not to the person, they would deny it. Again, if they are told that in the staff of Moses there was power from Jehovah, and thus Divine power, they affirm it and call it true; but if they are told that this power was not in the staff, but only in the Divine command, this they deny and call it false.

[3] If they are told that the brazen serpent set up by Moses healed those who were bitten by serpents, and thus that it was miraculous, they affirm it; but if it is said that it was not healing and miraculous in itself, but from the Lord who was represented, they deny it and call it false. (Compare what is related and said of the serpent in several passages, Numbers 21:7-9; 2 Kings 18:4; John 3:14-15.) So also in all other instances. Such are the things which are signified by Judah’s acknowledging, and which on the part of the nation signified by him were conjoined with the internal of the church which is represented by Tamar; and because they were such, Judah did not come to her as a husband’s brother to a wife, but as a whoremonger to a harlot.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.