Bible

 

Genesis 35

Studie

   

1 Ja Jumal ütles Jaakobile: 'Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, kes sulle ennast ilmutas, kui sa põgenesid oma venna Eesavi eest!'

2 Ja Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid koos temaga: 'Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!

3 Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin.'

4 Siis nad andsid Jaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad ja kõrvarõngad, mis neil kõrvus olid, ja Jaakob mattis need maha Sekemi ligidal oleva tamme alla.

5 Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.

6 Ja Jaakob jõudis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga.

7 Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks 'Peeteli Jumal', sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta põgenes oma venna eest.

8 Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti ühe tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.

9 Ja Jumal ilmutas ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja õnnistas teda.

10 Ja Jumal ütles temale: 'Jaakob on su nimi. Ärgu hüütagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!' Ja ta pani temale nimeks Iisrael.

11 Ja Jumal ütles temale: 'Mina olen Kõigeväeline Jumal. Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist tulevad kuningad.

12 Ja maa, mille ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, ma annan sinule; ka sinu soole pärast sind ma annan selle maa.'

13 Ja Jumal läks tema juurest üles paigast, kus ta temaga oli rääkinud.

14 Ja Jaakob püstitas samba sinna paika, kus ta temaga oli rääkinud, kivisamba, ja kallas selle peale joogiohvri ning valas õli.

15 Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli rääkinud, Peeteliks.

16 Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tükk maad oli minna Efratani, pidi Raahel sünnitama, ja tal oli raske sünnitus.

17 Tema raske sünnituse ajal ütles aitajanaine temale: 'Ära karda, sest ka seekord on sul poeg!'

18 Ja kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga tema isa kutsus teda Benjaminiks.

19 Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee äärde, see on Petlemma.

20 Ja Jaakob püstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani.

21 Ja Iisrael läks teele ning lõi oma telgi üles teisele poole Karjatorni.

22 Ja kui Iisrael elas seal maal, juhtus, et Ruuben läks ja magas oma isa liignaise Billa juures. Ja Iisrael sai sellest kuulda ja see oli paha tema silmis.

23 Jaakobil oli kaksteist poega; Lea pojad: Ruuben, Jaakobi esmasündinu, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon;

24 Raaheli pojad: Joosep ja Benjamin;

25 Billa, Raaheli teenija pojad: Daan ja Naftali;

26 Silpa, Lea teenija pojad: Gaad ja Aaser. Need olid Jaakobi pojad, kes sündisid temale Mesopotaamias.

27 Ja Jaakob jõudis oma isa Iisaki juurde Mamresse, Kirjat-Arbasse, see on Hebronisse, kus Aabraham ja Iisak olid võõrastena elanud.

28 Ja Iisaki elupäevi oli sada kaheksakümmend aastat.

29 Siis Iisak heitis hinge ja suri; ta koristati oma rahva juurde, vana ja elatanud; ta pojad Eesav ja Jaakob matsid tema.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 4593

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

4593. 'And Rachel died, and was buried on the way to Ephrath' means the end of the initial affection for interior truth. This is clear from the meaning of 'dying' as ceasing to be as previously, dealt with in 494, and so the end; from the representation of 'Rachel' as the affection for interior truth, dealt with in 3758, 3782, 3793, 3819; from the meaning of 'being buried' as the casting aside of the initial state and the raising up of a new one, dealt with in 2916, 2917, 3256; and from the meaning of 'Ephrath' as the spiritual of the celestial in the initial state, dealt with in 4585. From this it is evident that 'Rachel died and was buried on the way to Ephrath' means the end of the initial affection for interior truth and the raising up of a new one meant by 'Bethlehem', dealt with below in the next paragraph.

[2] In the genuine sense 'Rachel died and was buried on the way to Ephrath' means that an inherited characteristic was cast out for ever by means of temptations, that characteristic being the human affection for interior truth, cast out by the Divine affection. This also explains why this son was called Ben-oni, or Son of pain, by his mother, but Benjamin, or Son of the right hand, by his father. Present in the human affection derived from the mother there is a hereditary characteristic that holds evil within it, whereas in the Divine affection nothing but good is present. In the human affection there is a self-concern which has the glory of self and the world as the end in view, but in the Divine affection a self-concern exists that it should effect the salvation of the human race, as accords with the Lord's words in John,

I pray for those whom You have given Me, for all things that are Mine are Yours, and Yours are Mine; but I am glorified in them; that they may all be one, as You, Father, are in Me and I in You, that they may also be one in Us. The glory which You have given Me I have given to them that they may be one even as We are one, I in them and You in Me. John 17:9-10, 21-23.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.