Bible

 

Genesis 30

Studie

   

1 Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: 'Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!'

2 Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: 'Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?'

3 Ja Raahel vastas: 'Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!'

4 Ja ta andis temale naiseks oma teenija Billa ning Jaakob heitis selle juurde.

5 Ja Billa jäi lapseootele ning tõi Jaakobile poja ilmale.

6 Siis ütles Raahel: 'Jumal tegi mulle õigust. Ta kuulis ka mu häält ja andis mulle poja.' Seepärast ta pani temale nimeks Daan.

7 Ja Billa, Raaheli teenija, jäi taas lapseootele ning tõi Jaakobile teise poja ilmale.

8 Siis ütles Raahel: 'Ma olen oma õega võidelnud Jumala võitlust ja olen võitnud.' Ja ta pani temale nimeks Naftali.

9 Kui Lea nägi, et ta oli lakanud sünnitamast, siis ta võttis oma teenija Silpa ja andis selle Jaakobile naiseks.

10 Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile poja ilmale

11 ning Lea ütles: 'Õnneks!' Ja ta pani temale nimeks Gaad.

12 Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile teise poja ilmale

13 ning Lea ütles: 'Ma olen õnnelik. Tõesti, naised kiidavad mind õnnelikuks.' Ja ta pani temale nimeks Aaser.

14 Kord läks Ruuben nisulõikuse ajal ja leidis väljalt lemmemarju ja tõi neid oma emale Leale. Ja Raahel ütles Leale: 'Anna ka minule oma poja lemmemarju!'

15 Aga ta vastas temale: 'Kas on veel vähe, et sa võtsid mu mehe? Nüüd tahad sa ka mu poja lemmemarjad ära võtta!' Siis ütles Raahel: 'Vastutasuks magagu ta täna öösel sinu juures su poja lemmemarjade eest!'

16 Kui Jaakob tuli õhtul väljalt, siis läks Lea temale vastu ja ütles: 'Sa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!' Ja tema magas sel ööl ta juures.

17 Ja Jumal kuulis Lead, ja Lea jäi lapseootele ja tõi Jaakobile viienda poja ilmale.

18 Ja Lea ütles: 'Jumal tasus mulle, et ma andsin oma teenija oma mehele.' Ja ta pani temale nimeks Issaskar.

19 Ja Lea jäi taas lapseootele ja tõi Jaakobile kuuenda poja ilmale.

20 Ja Lea ütles: 'Jumal valmistas mulle ilusa kingituse. Nüüd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud!' Ja ta pani temale nimeks Sebulon.

21 Ja pärastpoole ta tõi tütre ilmale ning pani temale nimeks Diina.

22 Aga Jumal mõtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema üsa.

23 Ja ta jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Jumal võttis ära mu teotuse!'

24 Ja ta pani temale nimeks Joosep, öeldes: 'Annaks Issand mulle lisaks veel teisegi poja!'

25 Ja kui Raahel oli Joosepi ilmale toonud, siis Jaakob ütles Laabanile: 'Lase mind, et saaksin minna koju ja oma kodumaale!

26 Anna mu naised ja lapsed, kelle pärast ma sind olen teeninud, ja ma lähen, sest sa tead ju ise, kuidas ma sind olen teeninud!'

27 Ja Laaban vastas temale: 'Kui ma nüüd sinu silmis armu leiaksin! Märgid näitavad mulle, et Issand on mind sinu pärast õnnistanud.'

28 Ja ta ütles: 'Nimeta mulle oma palk ja ma annan selle!'

29 Siis ta vastas temale: 'Sina tead ise, kuidas ma sind olen teeninud ja mis on saanud su karjast minu juures.

30 Sest pisut oli seda, mis sul oli enne mind. See on aga ohtrasti kasvanud ja Issand on sind õnnistanud minu sammude läbi. Millal ma siis nüüd saan hoolitseda ka oma pere eest?'

31 Siis ta küsis: 'Mis ma sulle pean andma?' Ja Jaakob vastas: 'Ära anna mulle midagi. Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su lambaid ja kitsi:

32 ma käisin täna läbi kõik su lamba- ja kitsekarjad, lahutades kõik tähnilised ja kirjud uted ja kõik mustad uted su tallede seast, samuti kirjud ja tähnilised kitsede hulgast. Need olgu mulle palgaks

33 ja mu õigus kostku minu eest tulevikus, kui sa tuled mu palka vaatama: kõik, kes ei ole tähnilised ja kirjud kitsede hulgas ja mustad tallede seas, loetagu minu poolt varastatuiks!'

34 Ja Laaban vastas: 'Hästi, sündigu tõesti su sõna järgi!'

35 Ja ta lahutas selsamal päeval vöödilised ja kirjud sikud ja kõik tähnilised ja kirjud kitsed, kellel oli valget küljes, ja kõik mustad tallede seas, andis need oma poegade hooleks

36 ning jättis kolme päeva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga jäi karjatama Laabani ülejäänud lambaid ja kitsi.

37 Ja Jaakob võttis enesele papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged vöödid, paljastades keppide valge puu.

38 Siis ta pani kooritud kepid lammaste ja kitsede ette rennidesse ja veekünadesse, kuhu loomad tulid jooma; ja joomas olles nad paaritusid.

39 Ja kui lambad ja kitsed keppide juures paaritusid, siis nad sünnitasid tallesid: vöödilisi, tähnilisi ja kirjusid.

40 Ja Jaakob eraldas noored jäärad: ta pööras isaloomade pead vöödiliste poole ja kõigi mustade poole Laabani karja hulgas. Nõnda tegi ta enesele eraldi karjad ega pannud neid Laabani lammaste ja kitsede sekka.

41 Ja iga kord, kui tugevamad loomad paaritusid, pani Jaakob kepid künadesse nende silme ette, et nad paarituksid keppide juures.

42 Aga kui loomad olid nõrgemad, siis ta ei pannud. Nõnda said nõrgad Laabanile ja tugevamad Jaakobile.

43 Ja mees kosus väga ja tal oli palju lambaid ja kitsi, teenijaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 3246

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

3246. And to the sons of the concubines that Abraham had, Abraham gave gifts. That this signifies the spiritual adopted by the Lord’s Divine Human, that they have allotted places in His spiritual kingdom, is evident from the signification of the “sons of the concubines,” as denoting those who are spiritual (concerning whom in what follows); from the representation here of Abraham, as being the Lord’s Divine Human; so that by the words “which Abraham had,” is signified that they (namely, the spiritual) were adopted by the Lord’s Divine Human; and from the signification of the “gifts” which Abraham gave them, as being allotted places in the Lord’s spiritual kingdom.

[2] From what has already been shown in several places (as n. 3235, and elsewhere) concerning those who constitute the Lord’s spiritual kingdom and are called the spiritual, it can be seen that they are not sons born of the marriage itself of good and truth, but of a certain covenant not so conjugial; they are indeed from the same father, but not from the same mother; that is, they are from the same Divine good, but not from the same Divine truth. For as the celestial are from the very marriage of good and truth, they have good and thence truth; wherefore they never inquire what is true, but perceive it from good; and they discourse not about truth beyond affirming that it is so-according to what the Lord teaches in Matthew:

Let your speech be, Yea, yea; Nay, Nay; for whatsoever is more than these cometh of evil (Matthew 5:37); whereas the spiritual, because they are from a covenant not so conjugial, do not know from any perception what truth is, but call that true which they have been told to be so by parents and masters; and therefore in them there is not the marriage of good and truth; but still the truth which they thus believe is adopted by the Lord for truth when they are in the good of life (concerning this see n. 1832). Therefore it is that those who are spiritual are here called the “sons of the concubines,” and by these are meant all the sons of Keturah hitherto enumerated, and also the sons of Hagar, who will be named immediately below, from the twelfth to the eighteenth verse.

[3] In former times, in order that both the celestial and the spiritual might be represented in marriages, it was permissible for a man to have a concubine in addition to a wife; such concubine being given to the husband by the wife, and she was then called his “woman,” or was said to be “given to him for a woman,” as when Hagar the Egyptian was given to Abraham by Sarah (Genesis 16:3); when Bilhah the handmaid was given by Rachel to Jacob (Genesis 30:4), and the handmaid Zilpah to Jacob by Leah (Genesis 30:9). They are there called “women,” but elsewhere they are called “concubines,” as Hagar the Egyptian in this verse, and Bilhah in Genesis 35:22, also Keturah herself in 1 Chronicles 1:32.

[4] That those ancients had concubines besides a wife, as was the case not only with Abraham and Jacob, but also with their descendants, as Gideon (Judges 8:31), Saul (2 Samuel 3:7), David (2 Samuel 5:13; 15:16), and Solomon (1 Kings 11:3), was of permission, for the sake of the representation, namely, of the celestial church by a wife, and of the spiritual church by a concubine: this was of permission because they were such that they had no conjugial love, neither was marriage to them marriage, but only a carnal coupling for the sake of procreating offspring. To such there might be permissions without injury to conjugial love, and consequently to its covenant; but never to those who are in good and truth, and who are or can become internal men; for as soon as man is in good and truth, and in things internal, such things cease. For this reason it is not allowable for Christians, as it was for the Jews, to take to themselves a concubine together with a wife, for this is adultery. That the spiritual were adopted by the Lord’s Divine Human, may be seen from what has been stated and shown before on the same subject (n. 2661, 2716, 2833, 2834).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.