Bible

 

Genesis 3

Studie

   

1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: 'Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?'

2 Ja naine vastas maole: 'Me sööme küll rohuaia puude vilja,

3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!'

4 Ja madu ütles naisele: 'Te ei sure, kindlasti mitte,

5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.'

6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.

7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.

8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.

9 Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: 'Kus sa oled?'

10 Ja tema vastas: 'Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.'

11 Siis ta küsis: 'Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?'

12 Ja Aadam vastas: 'Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.'

13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: 'Miks sa seda tegid?' Ja naine vastas: 'Madu pettis mind, ja ma sõin.'

14 Siis Issand Jumal ütles maole: 'Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!

15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.'

16 Naisele ta ütles: 'Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle.'

17 Aga Aadamale ta ütles: 'Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!

18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!

19 Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!'

20 Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.

21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.

22 Ja Issand Jumal ütles: 'Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!'

23 Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.

24 Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 233

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

233. Investigating mysteries of faith by means of facts is as impossible as it is for a camel to go through the eye of a needle, or for a rib to control the tiniest fibres of the chest and the heart. Just as gross, indeed far more gross, is what is sensory and factual in comparison with what is spiritual and celestial. Anyone who wishes to probe merely the secrets of nature, which are countless, discovers scarcely a single one, and when he starts to probe he sinks, as is well known, into falsities. What then would happen if he wished to probe the secrets of spiritual and celestial life, where thousands and thousands of secrets exist for each one contained in the unseen parts of nature?

[2] To illustrate the point, let just one example be taken. Of himself man is incapable of anything other than doing evil and turning himself away from the Lord. Yet it is not the man who does so but the evil spirits residing with him. Yet again it is not the evil spirits who do it but the evil itself which they have made their own. All the same, man does that evil and turns himself away, and is blameworthy, even though his life comes from the Lord alone. On the other hand man of himself cannot possibly do good and return to the Lord. This is accomplished by angels. Yet the angels cannot do it, but only the Lord. All the same, man is capable as if of himself of doing good and of returning to the Lord. The truth of all this cannot possibly be grasped by the senses, formulated knowledge, or philosophy. If these are consulted they deny those things outright, even though they are inherently true. And the same applies with everything else.

[3] These considerations show that people who consult sensory evidence and factual knowledge in matters of belief plunge themselves not only into doubt but also into denial, that is, into thick darkness. And in plunging into thick darkness they also become immersed in every kind of evil desire, for in believing what is false they also do what is false. And when they believe that the spiritual and the celestial do not exist they believe that only the bodily and the worldly do so. So they love anything that belongs to self and the world, and this is how evil desires and evils themselves arise out of what is false.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.