Bible

 

Genesis 28

Studie

   

1 Siis Iisak kutsus Jaakobi ja õnnistas teda; ja ta keelas teda ning ütles temale: 'Ära võta naist kaananlaste tütreist!

2 Võta kätte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja võta sealt enesele naine oma ema venna Laabani tütreist.

3 Kõigeväeline Jumal õnnistagu sind, tehku sind viljakaks ja paljuks, et sinust tuleks hulk rahvaid!

4 Ta andku sulle Aabrahami õnnistust, sinule ja su soole koos sinuga, et sa päriksid maa, kus sa võõrana elad, mille Jumal on andnud Aabrahamile!'

5 Ja Iisak saatis Jaakobi teele ning see läks Mesopotaamiasse süürlase Betueli poja Laabani juurde, kes oli Jaakobi ja Eesavi ema Rebeka vend.

6 Kui Eesav nägi, et Iisak oli õnnistanud Jaakobit ja oli saatnud ta Mesopotaamiasse sealt enesele naist võtma, olles teda õnnistanud ja keelanud, öeldes: 'Ära võta naist kaananlaste tütreist!'

7 ja et Jaakob oli kuulanud oma isa ja ema ja oli läinud Mesopotaamiasse,

8 siis Eesav mõistis, et kaananlaste tütred olid pahad ta isa Iisaki silmis,

9 ja Eesav läks Ismaeli juurde ning võttis oma naiste kõrvale enesele naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli tütre, Nebajoti õe.

10 Jaakob aga lahkus Beer-Sebast ja läks Haarani poole.

11 Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.

12 Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla.

13 Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: 'Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole.

14 Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad.

15 Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!'

16 Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: 'Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!'

17 Ja ta kartis ning ütles: 'Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!'

18 Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning valas selle otsa peale õli.

19 Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle linna nimi Luus.

20 Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: 'Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga,

21 ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,

22 ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks. Ja kõigest, mis sa mulle annad, ma annan sulle täpselt kümnist.'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 6425

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

6425. By the hands of the mighty Jacob. That this signifies by the omnipotence of the Lord’s Divine Human, is evident from the signification of “hands,” as being power (of which just above, n. 6424), and in the supreme sense, in which the Lord is treated of, omnipotence (n. 878, 3387, 4592, 4933); and from the signification of the “mighty Jacob,” as being the Lord’s Divine natural, thus His Divine Human (see n. 1893, 3305, 3576, 3599, 4286, 4538, 6098, 6185, 6276). That it is the Lord who is meant by the “mighty Jacob,” is evident also in David:

Who sware to Jehovah, he vowed unto the mighty Jacob, Surely I will not come into the tent of my house until I find out a place for Jehovah, the habitations of the mighty Jacob (Psalms 132:2-3, 5).

And in Isaiah:

That all flesh may know that I Jehovah am thy Saviour and thy Redeemer, the mighty Jacob (Isaiah 49:26).

Again:

Hear O Jacob My servant, and Israel whom I have chosen, I will pour My spirit upon thy seed, and My blessing upon thy sons; this one shall say, I am Jehovah’s, and that one will call Himself by the name of Jacob, and another will write with his hand Jehovah’s, and will surname himself with the name of Israel (Isaiah 44:1, 3, 5).

That “Israel” also in the supreme sense denotes the Lord, is evident in Hosea:

When Israel was a child, then I loved him, and called My son out of Egypt (Hos. 11:1).

That it is the Lord who is here meant by “Israel” is evident in Matthew:

Joseph went with the boy into Egypt, that it might be fulfilled which was spoken by the prophet, Out of Egypt have I called My Son (Matthew 2:14-15).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.