¹ Aga maal oli nälg pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistite kuninga Abimeleki juurde Gerarisse.

² Ja Issand ilmutas ennast temale ning ütles: 'Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin!

³ Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile.

⁴ Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,

⁵ sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi.'

⁶ Ja Iisak jäi elama Gerarisse.

⁷ Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: 'See on mu õde.' Sest ta kartis öelda: 'Mu naine', mõeldes ise: 'Muidu kohalikud mehed tapavad mu Rebeka pärast, sest ta on ilusa välimusega.'

⁸ Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistite kuningas, kord aknast välja ja nägi, et Iisak hellitas oma naist Rebekat.

⁹ Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: 'Vaata, ta on tõepoolest su naine! Kuidas sa siis võisid öelda: Ta on mu õde?' Ja Iisak vastas temale: 'Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast surema.'

¹⁰ Aga Abimelek ütles: 'Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud süü!'

¹¹ Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: 'Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!'

¹² Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand õnnistas teda.

¹³ Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks.

¹⁴ Ja temal oli lamba- ja kitsekarju ja veisekarju ja palju peret, nõnda et vilistid teda kadestasid.

¹⁵ Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil.

¹⁶ Ja Abimelek ütles Iisakile: 'Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!'

¹⁷ Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu ning elas seal.

¹⁸ Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud.

¹⁹ Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu,

²⁰ siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: 'Vesi on meie oma!' Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud.

²¹ Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna.

²² Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: 'Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad.'

²³ Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse.

²⁴ Ja Issand ilmutas ennast temale selsamal ööl ning ütles: 'Mina olen su isa Aabrahami Jumal. Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast.'

²⁵ Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Issanda nime ja lõi sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.

²⁶ Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja väepealik Piikoliga.

²⁷ Aga Iisak ütles neile: 'Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!'

²⁸ Ja nemad vastasid: 'Me näeme selgesti, et Issand on sinuga. Seepärast me ütleme: Olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu,

²⁹ et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Issanda õnnistatu!'

³⁰ Siis ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid.

³¹ Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga.

³² Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: 'Me leidsime vett.'

³³ Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba.

³⁴ Kui Eesav oli nelikümmend aastat vana, võttis ta naiseks Juuditi, hett Beeri tütre, ja Baasmati, hett Eeloni tütre.

³⁵ Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.

¹ Taaveti laul. Issand, sinu poole ma tõstan oma hinge.

² Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse; ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast!

³ Ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt sinust loobuvad.

⁴ Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!

⁵ Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!

⁶ Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!

⁷ Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand!

⁸ Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpetab patustele õiget teed.

⁹ Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.

¹⁰ Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile, kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.

¹¹ Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

¹² Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida.

¹³ Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa.

¹⁴ Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu.

¹⁵ Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja.

¹⁶ Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets!

¹⁷ Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest!

¹⁸ Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

¹⁹ Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu, millega nad mind vihkavad!

²⁰ Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!

²¹ Laitmatus ja õiglane meel kaitsku mind, sest ma ootan sind!

²² Vabasta, oh Jumal, Iisrael kõigist tema kitsikustest!