Bible

 

Genesis 14

Studie

   

1 Ja Sineari kuninga Amrafeli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelami kuninga Kedorlaomeri ja Goojimi kuninga Tideali päevil sündis,

2 et nad alustasid sõda Soodoma kuninga Bera, Gomorra kuninga Birsa, Adma kuninga Sineabi, Seboimi kuninga Semeeberi ja Bela, see on Soari kuninga vastu.

3 Need kõik kogunesid Siddimi orgu, kus nüüd on Soolameri.

4 Kaksteist aastat olid nad Kedorlaomerit orjanud, aga kolmeteistkümnendal aastal nad tõstsid mässu.

5 Ja neljateistkümnendal aastal tulid Kedorlaomer ja need kuningad, kes olid koos temaga, ja lõid refalasi Astarot-Karnaimis, susiite Haamis, emiite Kirjataimi tasandikul

6 ja horiite nende mäestikus Seiris kuni Eel-Paaranini, mis on kõrbe ääres.

7 Siis nad pöördusid tagasi ja tulid Een-Mispatti, see on Kaadesisse, ja vallutasid kogu amalekkide väljade ala, samuti võitsid nad emorlasi, kes elasid Haseson-Taamaris.

8 Aga Soodoma kuningas, Gomorra kuningas, Adma kuningas, Seboimi kuningas ja Bela, see on Soari kuningas, läksid välja ja valmistusid tapluseks nende vastu Siddimi orus:

9 Eelami kuninga Kedorlaomeri, Goojimi kuninga Tideali, Sineari kuninga Amrafeli ja Ellasari kuninga Arjoki vastu - neli kuningat viie vastu.

10 Aga Siddimi org oli täis maapigi auke. Kui Soodoma ja Gomorra kuningad põgenesid, siis nad langesid neisse, kuna ülejäänud põgenesid mäestikku.

11 Ja nad võtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning läksid ära.

12 Ja ära minnes nad võtsid kaasa ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.

13 Aga üks põgenik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased.

14 Kui Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud, siis ta viis välja oma kodakondsed, kes tema peres olid sündinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini.

15 Ta jaotas öösel oma sulased nende vastu, lõi neid ja jälitas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut kätt.

16 Ja ta tõi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tõi tagasi, samuti naised ja rahva.

17 Ja kui ta Kedorlaomerit ja koos temaga olevaid kuningaid löömast tagasi tuli, läks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu.

18 Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja veini, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester,

19 ja õnnistas teda ning ütles: 'Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt!

20 Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!' Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.

21 Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: 'Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele!'

22 Kuid Aabram ütles Soodoma kuningale: 'Ma tõstan oma käe üles Issanda, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja,

23 et ma ei võta lõngaotsa ega jalatsipaelagi kõigest sellest, mis on sinu oma, et sa ei saaks öelda: Mina olen Aabrami rikkaks teinud!

24 Mul pole midagi vaja - ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes koos minuga käisid - Aaner, Eskol ja Mamre -, need võtku oma osa!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1749

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1749. I will not take aught that is thine. That this signifies that in celestial love there was nothing of the kind, may be seen from the fact that it was Abram who said that he would not take aught from the king of Sodom. Abram represented the Lord, now victorious, and thus the things which were of celestial love, which He procured to Himself by the victories; and the king of Sodom represented evil and falsity, from which there was nothing in the Lord as a victor, or in celestial love.

[2] What is meant by these things in the internal sense cannot be made evident unless it be known how the case is in the other life. With evil and infernal spirits there reigns the love of self and of the world. Hence they think that they are the gods of the universe, and that they can do much. When they are vanquished, although they perceive that they can do nothing at all, there still remains the notion of power and dominion; and they think that they can contribute much to the Lord’s power and dominion, and therefore in order that they may reign together with the good spirits, they offer them their services. But as the things by which they think that they can effect anything are nothing but evil and falsity; and in the Lord, or in celestial love, there is nothing but good and truth, the king of Sodom, by whom such are represented, is here told in reply that there was nothing of the kind in the Lord, or that the Lord had no power from evil and falsity.

[3] Dominion from evil and falsity is altogether contrary to dominion from good and truth. Dominion from evil and falsity consists in desiring to make all slaves; dominion from good and truth in desiring to make all free. Dominion from evil and falsity consists in destroying all; but dominion from good and truth in saving all. From which it is evident that dominion from evil and falsity is of the devil, and that dominion from good and truth is of the Lord. That the two kinds of dominion are altogether contrary to each other may be seen from the Lord’s words in Matthew 12:24-30; also from His saying that no one can serve two masters (Matthew 6:24; Luke 16:13).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.