Bible

 

Genesis 12

Studie

   

1 Ja Issand ütles Aabramile: 'Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!

2 Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!

3 Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!'

4 Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.

5 Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jõudsid Kaananimaale.

6 Ja Aabram käis maa läbi Sekemi püha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.

7 Ja Issand ilmutas ennast Aabramile ning ütles: 'Sinu soole ma annan selle maa!' Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli ennast temale ilmutanud.

8 Sealt ta liikus edasi mäestikku Peetelist hommiku poole ja lõi oma telgi üles, nõnda et Peetel jäi õhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Issandale ning hüüdis appi Issanda nime.

9 Ja Aabram läks teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale.

10 Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.

11 Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: 'Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine.

12 Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: 'See on tema naine!' Siis nad tapavad minu, aga sinu jätavad elama.

13 Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!'

14 Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus.

15 Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta.

16 Vaarao tegi Aabramile tema pärast head: ta sai lambaid ja kitsi, veiseid ja eesleid, sulaseid ja teenijaid, emaeesleid ja kaameleid.

17 Aga Issand nuhtles vaaraod ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.

18 Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: 'Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?

19 Miks sa ütlesid: Ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!'

20 Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kõik, mis tal oli.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1420

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1420. And thou shalt be a blessing. That this signifies that all things both in general and in particular are from the Lord, is evident from the signification of “a blessing.” A “blessing” is predicated of all goods; in the external sense, of corporeal, worldly, and natural goods; in the internal sense, of spiritual and celestial goods. “To be a blessing,” is to be the source of all goods, and the giver of all goods. This can by no means be said of Abram, and hence it is evident that by Abram is represented the Lord, who alone is “a blessing.” In like manner in regard to what is said of Abraham hereafter:

Abraham shall surely become a great and numerous nation, and in him shall all the nations of the earth be blessed (Genesis 18:18);

of Isaac:

In thy seed shall all the nations of the earth be blessed (Genesis 26:4),

and of Jacob:

In thee and in thy seed shall all the families of the earth be blessed (Genesis 28:14).

That nations cannot be blessed, and are not blessed, in Abraham, Isaac, and Jacob, and in their seed, but in the Lord, may be seen by everyone. This is clearly said in David:

His name shall endure forever; before the sun shall the name of his son endure; and all nations shall be blessed in him (Psalms 72:17); where the Lord is treated of. Again:

Thou shalt set him for blessings forever (Psalms 21:6); where also the Lord is treated of.

In Jeremiah:

The nations shall be blessed in Him, and in Him shall they glory (Jeremiah 4:2).

From these passages it is now evident that “a blessing” signifies the Lord, and that when He is called “a blessing,” it signifies that from Him are all celestial and spiritual things, which alone are goods; and because they alone are goods, they alone are truths; and therefore in proportion as there are celestial and spiritual goods in natural, worldly, and corporeal ones, in the same proportion these are goods, and are “blessed.”

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.