Bible

 

Genesis 1

Studie

1 Alguses lõi Jumal taeva ja maa.

2 Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.

3 Ja Jumal ütles: 'Saagu valgus!' Ja valgus sai.

4 Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.

5 Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.

6 Ja Jumal ütles: 'Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!'

7 Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.

8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.

9 Ja Jumal ütles: 'Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!' Ja nõnda sündis.

10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

11 Ja Jumal ütles: 'Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!' Ja nõnda sündis:

12 maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

13 Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.

14 Ja Jumal ütles: 'Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,

15 olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!' Ja nõnda sündis:

16 Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.

17 Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad

18 ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

19 Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.

20 Ja Jumal ütles: 'Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!'

21 Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

22 Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!'

23 Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.

24 Ja Jumal ütles: 'Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!' Ja nõnda sündis:

25 Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

26 Ja Jumal ütles: 'Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!'

27 Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.

28 Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!'

29 Ja Jumal ütles: 'Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!

30 Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.' Ja nõnda sündis.

31 Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 893

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

893. Verse 13. And it came to pass in the six hundred and first year, in the beginning, on the first of the month, that the waters were dried up from off the earth; and Noah removed the covering of the ark, and saw, and behold, the faces of the ground were dry. “And it came to pass in the six hundred and first year” signifies a last boundary [or ending]; “in the beginning, on the first of the month” signifies a first boundary [or new beginning]; “the waters were dried up from off the earth” signifies that falsities did not then appear; “and Noah removed the covering of the ark, and looked” signifies on the removal of falsities there was the light of the truths of faith, which he acknowledged and in which he had faith; “and behold the faces of the ground were dry” signifies regeneration. And it came to pass in the six hundred and first year. That this signifies a last boundary, is evident from the signification of the number “six hundred” concerning which in the preceding chapter (Genesis 7:6, and n. 737), as being a beginning, and there indeed the beginning of temptation, its end being here designated by the same number, a whole year having passed, so that what took place was at the end of the year, and therefore it is added, “in the beginning, on the first of the month” by which is signified a first boundary [or new beginning]. Any whole period is designated in the Word as a “day” a “week” a “month” a “year” even though it be a hundred or a thousand years, as the “days” in the first chapter of Genesis, by which are meant periods of the regeneration of the man of the Most Ancient Church; for “day” and “year” in the internal sense signify nothing else than a time, and because they signify a time they signify a state, and therefore in the Word a “year” is continually used with the meaning of a time and a state. As in Isaiah:

To proclaim the acceptable year of Jehovah, and the day of vengeance of our God; to comfort all that mourn (Isaiah 61:2),

where the coming of the Lord is treated of. Again:

For the day of vengeance was in Mine heart, and the year of My redeemed had come (Isaiah 63:4),

where also “day” and “year” denote a time and state.

In Habakkuk:

O Jehovah, revive Thy work in the midst of the years, in the midst of the years make known (Habakkuk 3:2),

where “years” denote a time and state.

In David:

Thou art God Himself, and Thy years are not consumed (Psalms 102:27),

where “years” denote times, and it is shown that with God there is no time. So in the passage before us, the year of the flood by no means signifies any particular year, but a time not determined by fixed years, and at the same time a state. (See what has been said before about “years” n. 482, 487, 488, 493)

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.