Bible

 

Exodus 8

Studie

   

1 Ja Issand ütles Moosesele: 'Ütle Aaronile: Siruta oma käsi kepiga välja jõgede, kanalite ja tiikide kohale, ja lase tulla konni Egiptusemaale!'

2 Ja Aaron sirutas oma käe Egiptuse vete kohale ning konnad ronisid üles ja katsid Egiptusemaa.

3 Aga võlurid tegid oma salakunstidega sedasama ja lasksid tulla konni Egiptusemaale.

4 Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: 'Paluge Issandat, et ta võtaks ära konnad minu ja mu rahva kallalt, siis ma lasen rahva minna Issandale ohverdama!'

5 Aga Mooses vastas vaaraole: 'Osuta mulle seda au: millal ma pean palvetama sinu ja su sulaste ning su rahva pärast, et konnad kaotataks sinu ja su kodade kallalt, et nad jääksid üksnes jõkke?'

6 Ja tema vastas: 'Homme.' Siis ütles Mooses: 'Sinu sõna peale! Et sa teaksid, et keegi ei ole niisugune nagu Issand, meie Jumal.

7 Konnad eemaldatakse sinu ja su kodade, su sulaste ja su rahva kallalt. Nad jäävad üksnes jõkke.'

8 Siis Mooses läks koos Aaroniga vaarao juurest välja. Ja Mooses hüüdis Issanda poole konnade pärast, keda ta oli vaaraole saatnud.

9 Ja Issand tegi Moosese sõna järgi ning konnad surid kodadest, õuedest ja põldudelt,

10 neid kuhjati hunnikute viisi ja maa hakkas haisema.

11 Kui vaarao nägi, et ta oli saanud kergendust, siis ta tegi oma südame kõvaks ega kuulanud neid - nagu Issand oli öelnud.

12 Siis Issand ütles Moosesele: 'Ütle Aaronile: Siruta oma kepp välja ja löö maa põrmu, et sellest tuleks sääski kogu Egiptusemaale!'

13 Ja nad tegid nõnda. Aaron sirutas oma käe kepiga välja ja lõi maa põrmu; siis tulid sääsed inimeste ja loomade kallale; kõik maa põrm muutus sääskedeks kogu Egiptusemaal.

14 Ka võlurid tegid oma salakunstidega sedasama, et tekitada sääski, aga ei suutnud; ja sääsed olid inimeste ja loomade kallal.

15 Siis võlurid ütlesid vaaraole: 'See on Jumala sõrm!' Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid - nagu Issand oli öelnud.

16 Ja Issand ütles Moosesele: 'Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette, kui ta läheb vee äärde, ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!

17 Sest kui sa ei lase mu rahvast minna, vaata, siis ma läkitan parmud sinu ja su sulaste ja su rahva kallale ning su kodadesse. Egiptlaste kojad täituvad parmudega, nõndasamuti ka maapind, millel need on.

18 Aga ma eraldan sel päeval Gooseni maakonna, kus asub mu rahvas, nõnda et parme ei tule sinna, selleks et sa teaksid, et mina olen Issand keset seda maad.

19 Ma teen vahe oma rahva ja sinu rahva vahele. Homme sünnib see imetegu.'

20 Ja Issand tegi nõnda: parme tuli rängasti vaarao kotta ja tema sulaste kodadesse; ja kogu Egiptusemaal kannatas maa parmude tõttu.

21 Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: 'Minge ohverdage oma Jumalale siin maal!'

22 Aga Mooses vastas: 'Ei ole sünnis nõnda teha, sest see, mis me ohverdame Issandale, oma Jumalale, on egiptlastele vastik. Vaata, kui me ohverdame seda, mis egiptlaste meelest on vastik, nende silme ees, eks nad viska meid siis kividega?

23 Me tahame minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Issandale, oma Jumalale, nagu tema meid on käskinud.'

24 Ja vaarao ütles: 'Ma lasen teid minna ja ohverdada Issandale, teie Jumalale kõrbes. Ainult ärge minge väga kaugele. Palvetage minu eest!'

25 Siis ütles Mooses: 'Vaata, ma lähen su juurest ja palun Issandat, et parmud homme kaoksid vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt. Ainult ärgu vaarao enam petku, laskmata rahvast minna Issandale ohverdama!'

26 Ja Mooses läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.

27 Ja Issand tegi Moosese sõna järgi ning kaotas parmud vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt; ühtainsatki ei jäänud alles.

28 Aga vaarao tegi oma südame kõvaks ka seekord ega lasknud rahvast minna.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 7454

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

7454. 'It is ill-advised to do so, for we would be sacrificing the abomination of the Egyptians to Jehovah our God' means that what was vile, foul, and hellish would enter in. This is clear from the meaning of 'ill-advised to do so' as something that cannot be done; from the meaning of 'the abomination' as what is vile, foul, and hellish; and from the meaning of 'sacrificing to Jehovah God' as worshipping their God, dealt with above in 7452. Consequently 'sacrificing to Jehovah God the abomination of the Egyptians' means that they would be worshipping God with a type of worship which was abominated by those steeped in falsities because of a hellish influence that was antagonistic to that worship and would molest it. What all this entails is also evident from things that reveal themselves in the next life. Each spirit there, and especially each community, is encompassed by a sphere consisting of his or its own faith and life. This sphere is a spiritual sphere, and from it the character of the spirit is recognized, and especially that of the community; for those who have the gift of perception perceive it, sometimes from quite a long way off. They can perceive it even though they may be hidden from view and make no contact through thought or speech. This spiritual sphere may be compared to the material sphere which surrounds a person's body in the world. This sphere is a sphere consisting of odours emanating from him, and is detected by keen-scented animals. Regarding the spiritual sphere surrounding spirits, see 1048, 1053, 1316, 1504, 1519, 2401, 2489, 4464, 5179, 6206 (end).

[2] From all this it becomes clear that if hellish spirits were present near where people offering Divine worship were they would by means of their sphere molest those people; for in those circumstances those people offering Divine worship would perceive what was vile and abominable. This shows how one should understand the explanation that what was vile, foul, and hellish would enter in if they worshipped God in a place near them. From what has been stated about the spiritual sphere, or sphere consisting of faith and life, which emanates from each spirit, and especially from each community of spirits, it may also be recognized that nothing whatever of a person s thought, speech, or action in the world is hidden but is open to view, since they are what constitute that sphere. Such a sphere also emanates from a person's spirit while he is in the body, in the world. And from this too one knows what kind of person he is. Do not suppose therefore that the things which a person thinks in secret or does in secret are hidden. They are as plainly evident in heaven as things seen in the light of the midday sun, as accords with the Lord's words in Luke,

Nothing has been hidden that will not be revealed, or concealed that will not be made known. Therefore whatever you have said in the dark will be heard in the light; and what you have spoken in the ear in bedchambers will be proclaimed on the housetops. Luke 12:1, 7.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.