Bible

 

Exodus 6

Studie

   

1 Ja Issand ütles Moosesele: 'Nüüd sa saad näha, mida ma vaaraole teen; sest vägeva käe sunnil ta laseb nad minna ja vägeva käe sunnil ta ajab nad ära oma maalt.'

2 Ja Jumal rääkis Moosesega ning ütles temale: 'Mina olen Issand.

3 Mina olen ennast ilmutanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile Kõigeväelise Jumalana, aga oma nime Jahve ei ole ma neile teatavaks teinud.

4 Mina olen nendega teinud ka oma lepingu, et ma annan neile Kaananimaa, nende rännakute maa, kus nad on võõrana elanud.

5 Mina olen ka kuulnud Iisraeli laste ägamist, et egiptlased neid orjastavad, ja ma olen mõelnud oma lepingule.

6 Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlaste teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega.

7 Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.

8 Mina viin teid sellele maale, mille pärast ma oma käe üles tõstsin, et ma annan selle Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile. Mina annan selle teie omandiks, mina, Issand.'

9 Ja Mooses rääkis nõnda Iisraeli lastele, aga nemad ei kuulanud Moosest rõhutud meeleolu ja ränga orjuse tõttu.

10 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

11 'Mine ütle vaaraole, Egiptuse kuningale, et ta laseks Iisraeli lapsed oma maalt ära minna!'

12 Aga Mooses rääkis Issanda ees, öeldes: 'Vaata, Iisraeli lapsed ei kuula mind, kuidas siis vaarao mind kuulda võtab? Mina olen ju huultelt ümberlõikamata.'

13 Aga Issand rääkis Moosesega ja Aaroniga ning andis neile käsu minna Iisraeli laste ja vaarao, Egiptuse kuninga juurde, et viia Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.

14 Need olid nende perekondade peamehed: Ruubeni, Iisraeli esmasündinu pojad olid: Hanok, Pallu, Hesron ja Karmi; need olid Ruubeni suguvõsad.

15 Siimeoni pojad olid Jemuel, Jaamin, Ohad, Jaakin, Sohar ja Saul, kaananlanna poeg; need olid Siimeoni suguvõsad.

16 Need olid Leevi poegade nimed nende sünnijärgluses: Geerson, Kehat ja Merari; ja Leevi eluaastaid oli sada kolmkümmend seitse aastat.

17 Geersoni pojad olid Libni ja Simei oma suguvõsade kaupa.

18 Kehati pojad olid Amram, Jishar, Hebron ja Ussiel; ja Kehati eluaastaid oli sada kolmkümmend kolm aastat.

19 Merari pojad olid Mahli ja Muusi; need olid Leevi suguvõsad oma sünnijärgluses.

20 Amram võttis enesele naiseks Jookebedi, oma isa õe, ja see tõi temale ilmale Aaroni ja Moosese; ja Amrami eluaastaid oli sada kolmkümmend seitse aastat.

21 Jishari pojad olid Korah, Nefeg ja Sikri.

22 Ussieli pojad olid Miisael, Elsafan ja Sitri.

23 Aaron võttis Eliseba, Amminadabi tütre, Nahsoni õe, enesele naiseks, ja see tõi temale ilmale Naadabi, Abihu, Eleasari ja Iitamari.

24 Korahi pojad olid Assir, Elkana ja Abiasaf; need olid korahlaste suguvõsad.

25 Eleasar, Aaroni poeg, võttis enesele naise Puutieli tütreist, ja see tõi temale ilmale Piinehasi; need olid leviitide perekondade peamehed nende suguvõsade kaupa.

26 Need olid Aaron ja Mooses, kellele Issand ütles: 'Viige Iisraeli lapsed nende väehulkade kaupa Egiptusemaalt välja!'

27 Nemad olid, kes rääkisid vaaraoga, Egiptuse kuningaga, et Iisraeli lapsi Egiptusest välja viia - Mooses ja Aaron.

28 Sel päeval, mil Issand rääkis Moosesega Egiptusemaal,

29 Issand rääkis Moosesele, öeldes: 'Mina olen Issand! Räägi vaaraole, Egiptuse kuningale kõike, mis ma sulle räägin!'

30 Ja Mooses ütles Issanda ees: 'Vaata, ma olen huultelt ümberlõikamata. Kuidas siis vaarao mind kuulda võtaks?'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 7197

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

7197. The land of their sojournings, wherein they sojourned. That this signifies where the things of faith and charity are, about which they have been instructed, and according to which they have lived, is evident from the signification of “land,” as being the Lord’s kingdom in the heavens and on earth (of which jus t above, n. 7196), thus also the things of the Lord’s kingdom, which, it is known, are faith and charity, and therefore these also are signified by the “land of Canaan” where the subject treated of is the instruction and life which are signified by “sojourning;” and from the signification of “sojourning,” as being instruction and life (n. 1463, 2025, 3672). From this it is evident that by “the land of their sojournings wherein they sojourned” is signified where the things of faith and charity are, about which they have been instructed and according to which they have lived. The case herein is this. In the other life heaven is given to everyone in accordance with the things of faith and charity in him, for charity and faith make heaven with everyone; but when it is said that charity and faith make heaven, there is meant the life of charity and faith. But note well that the life which has heaven in it, is a life according to the truths and goods of faith about which the man has been instructed. Unless these are the rules and principles of his life, in vain does he look for heaven, no matter how he has lived; for without these truths and goods a man is like a reed which is shaken by every wind; for he is bent by evils equally as by goods, because he has nothing of truth and good made firm within him, whereby he may be kept by the angels in truths and goods, and be withdrawn from the falsities and evils which the infernals are continually injecting. In a word, the life of Christian good is what makes heaven; not a life of natural good.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.