Bible

 

Exodus 32

Studie

   

1 Kui rahvas nägi, et Mooses viivitas mäelt tulekuga, siis rahvas kogunes Aaroni ümber ja ütles temale: 'Võta kätte ja tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!'

2 Siis Aaron ütles neile: 'Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!'

3 Ja kogu rahvas rebis ära kuldrõngad, mis neil kõrvus olid, ja tõi need Aaronile.

4 Tema võttis need vastu nende käest, töötles lõikeriistaga ja valmistas valatud vasika. Siis nad ütlesid: 'See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja!'

5 Kui Aaron seda nägi, siis ta ehitas selle ette altari; ja Aaron hüüdis ning ütles: 'Homme on Issanda püha!'

6 Järgmisel päeval tõusid nad vara ning ohverdasid põletusohvreid ja tõid tänuohvreid; ja rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.

7 Siis Issand rääkis Moosesega: 'Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!

8 Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja.'

9 Ja Issand ütles Moosesele: 'Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas.

10 Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks.'

11 Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: 'Issand, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?

12 Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada. Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!

13 Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks.'

14 Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.

15 Ja Mooses pöördus ning astus mäelt alla, ja tal oli käes kaks tunnistuslauda, lauad, mille mõlema poole peale oli kirjutatud; neile oli kirjutatud nii ühe kui teise külje peale.

16 Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis laudadesse oli uurendatud.

17 Kui Joosua kuulis rahva häält, valju karjumist, siis ta ütles Moosesele: 'Leeris on sõjakisa!'

18 Aga tema vastas: 'Ei see ole võiduhüüd, ei see ole kaotusekisa - mina kuulen lauluhäält.'

19 Ja kui Mooses ligines leerile ja nägi vasikat ning ringtantsu, siis ta viha süttis põlema ja ta viskas lauad käest ning purustas need mäejalamil.

20 Seejärel ta võttis vasika, mille nad olid teinud, ja põletas seda tules ning jahvatas, kuni see sai peeneks; siis ta puistas selle vette ja andis Iisraeli lastele juua.

21 Ja Mooses ütles Aaronile: 'Mida see rahvas sulle on teinud, et sa oled nende peale toonud nii suure patu?'

22 Aaron vastas: 'Ärgu süttigu mu isanda viha põlema! Sina ise tead, et see rahvas on paha.

23 Nad ütlesid mulle: Tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!

24 Ja mina ütlesin neile: Kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas.'

25 Kui Mooses nägi, et rahvas oli ohjest valla, sest Aaron oli ta valla päästnud kahjurõõmuks nende vaenlastele,

26 siis Mooses astus leeri väravasse ja ütles: 'Kes on Issanda poolt, tulgu minu juurde!' Ja tema juurde kogunesid kõik Leevi pojad.

27 Ja ta ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Igaüks pangu oma mõõk vööle! Käige edasi ja tagasi leeri väravast väravani ja tapke igaüks, olgu see ka oma vend, sõber või sugulane!'

28 Ja Leevi pojad tegid, nagu Mooses käskis; ja sel päeval langes rahva seast ligi kolm tuhat meest.

29 Ja Mooses ütles: 'Nad täitsid täna oma käed Issandale, sest igaüks oli oma poja ja venna vastu, selleks et teile täna õnnistus antaks!'

30 Ja järgmisel päeval ütles Mooses rahvale: 'Te olete teinud väga suurt pattu. Aga ma lähen nüüd üles Issanda juurde, vahest saan lepitada teie patu.'

31 Ja Mooses läks jälle Issanda juurde ning ütles: 'Oh häda! See rahvas on teinud suurt pattu ja on enesele valmistanud kuldjumalad.

32 Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!'

33 Aga Issand vastas Moosesele: 'Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust.

34 Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma sulle olen rääkinud! Vaata, minu ingel käib su eel. Oma karistuspäeval ma karistan neid nende patu pärast.'

35 Ja Issand lõi rahvast, sellepärast et nad olid teinud vasika, mille Aaron valmistas.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10505

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10505. 'And if not, blot me out, I beg You, from Your book which You have written' means that the internal side of the Word, the Church, and worship will not be destroyed. This is clear from the representation of Moses, who says these words, as the internal side of the Word, the Church, and worship, dealt with in 10468; from the meaning of 'book which You have written' as what exists there from the Lord, for 'book' means that which is present in the internal, while 'writing' - when attributed to Jehovah, that is, to the Lord - means what exists there from the Lord; and from the meaning of 'blotting out of it' as being destroyed. But at this point not being destroyed is meant because the reply which follows - 'him who has sinned against Me I will blot out of My book' - means that the internal side of the Word, the Church, and worship will not be destroyed but those who turn themselves away from the Divine, thus those whose interest lies in external things and not in what is internal.

[2] The reason why the book written by Jehovah, which in the next verse is called 'My book' or Jehovah's book, and elsewhere 'the book of life', means what is internal is that a person's internal resides in heaven, thus where the Lord is. Consequently the things within his internal are derived from heaven and exist from the Lord, and all are Divine and celestial or spiritual. They are able to be received by the person's internal, but not by his external separated from his internal. This is because his external resides in the world and has been fashioned to receive natural things existing in the world, which without influx through the internal things possess no heavenly life and are therefore said to be dead.

[3] All this helps to show what should be understood in the Word by 'the book of life' and who exactly should be understood by those written in that book, namely those who lead a life of truth and good, thus who in love and faith obey Divine commandments. A life in keeping with those commandments opens and fashions the internal man; and what has been inscribed there has been inscribed by the Lord and remains forever. They are the ones who should be understood by 'those written in the book of life' in the following places: In Daniel,

At that time Your people will be rescued, every one who is found written in the book. Daniel 12:1.

In John,

He who conquers will be clad in white garments; I will not blot his name out of the book of life. Revelation 3:5.

In the same book,

None will enter 1 the new Jerusalem except those who have been written in the Lamb's book of life. Revelation 21:27.

In the same book,

I saw that the books were opened. And another book was opened, which is the book of life, and the dead were judged by the things written in the books, according to their works. And if anyone was not found written in the book of life, he was cast into the lake of fire. Revelation 20:12-13, 15.

In the same book,

All will worship the beast whose names have not been written in the Lamb's book of life. Revelation 13:8; 17:8.

There are other places in addition to these.

[4] It should be remembered that everything inscribed on a person's internal has been inscribed by the Lord; that what is inscribed there constitutes the person's actual spiritual and celestial life; and also that every single thing inscribed there has been inscribed on his love. See also 2474, 8620, 9386.

Poznámky pod čarou:

1. Reading Non ingredietur (He will not enter or None will enter), which Sw. has in his rough draft and in 8620, for Non ingrediuntur (They do not enter)

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.