Bible

 

Exodus 29

Studie

   

1 Ja see on kirjeldus, mida sa nendega pead tegema, pühitsedes neid mulle preestriteks: võta üks noor härjavärss ja kaks veatut jäära,

2 hapnemata leiba, õliga segatud hapnemata kakke ja õliga võitud õhukesi hapnemata kooke; tee need peenest nisujahust!

3 Pane need ühte korvi ja too need korviga kaasa, siis kui tood härjavärsi ja kaks jäära!

4 Too Aaron ja tema pojad kogudusetelgi ukse juurde ja pese neid veega!

5 Võta riided ja pane Aaronile selga: särk ja õlarüü ülekuub, õlarüü ja rinnakilp, ja seo temale ümber õlarüü vöö!

6 Pane temale peakate pähe ja kinnita püha laubaehe peakatte külge!

7 Võta võideõli ja vala temale pähe ja võia teda!

8 Too esile ta pojad ja pane neile särgid selga!

9 Vööta nad vööga, Aaron ja tema pojad, ning seo nende peakatted! Preestriamet kuulugu neile igavese seaduse järgi. Ja täida Aaroni ja tema poegade käed!

10 Too härjavärss kogudusetelgi ette ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed härjavärsi pea peale!

11 Tapa härjavärss Issanda ees kogudusetelgi ukse juures!

12 Võta härjavärsi verd ja määri sõrmega altari sarvedele; kogu veri aga vala altari jalale!

13 Ja võta kõik sisikonda kattev rasv, maksarasv, mõlemad neerud ja rasv, mis nende küljes on, ja süüta altaril põlema!

14 Aga härjavärsi liha, nahk ja sisikond põleta tulega väljaspool leeri; see on patuohver!

15 Võta üks jääradest ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed jäära pea peale!

16 Tapa see jäär ja võta ta verd ning piserda altarile ümberringi!

17 Raiu jäär tükkideks, pese ta sisikond ja sääred ning pane need ta tükkide ja pea peale!

18 Siis süüta kogu see jäär altaril põlema; see on põletusohver Issandale, see on healõhnaline tuleohver Issandale!

19 Seejärel võta teine jäär ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed jäära pea peale!

20 Tapa see jäär ja võta ta verd ning määri Aaroni parema kõrva lestale ja tema poegade parema kõrva lestale, ja nende parema käe pöidlale ja parema jala suurele varbale; muu veri aga piserda altarile ümberringi!

21 Võta altaril olevat verd ja võideõli ja piserda Aaroni ja tema riiete peale, nõndasamuti tema poegade ja poegade riiete peale; siis saavad pühaks tema ja ta riided, ja samuti tema pojad ja poegade riided!

22 Võta siis jäära rasv ja rasvane saba, sisikonna võrkkile rasv ja maksarasv, mõlemad neerud ja rasv, mis nende küljes on, ja parempoolne saps, sest see on pühitsusjäär,

23 üks päts leiba, üks õliga segatud leivakakk ja üks õhuke koogike hapnemata leibade korvist, mis on Issanda ees,

24 ja pane need kõik Aaroni käte peale ja tema poegade käte peale ning kõiguta neid kõigutusohvrina Issanda ees!

25 Siis võta need nende käte pealt ja põleta altaril põletusohvri peal meeldivaks lõhnaks Issanda ees; see on tuleohver Issandale!

26 Võta rinnaliha Aaroni pühitsusjäärast ja kõiguta seda kõigutusohvrina Issanda ees; ja see saagu siis sinule!

27 Pühitse kõigutusrinda ja tõstesapsu, mida on kõigutatud ja mida on tõstetud Aaroni ja tema poegade pühitsusohvri jäärast,

28 ja need saagu Iisraeli lastelt Aaronile ja tema poegadele igavese seaduse järgi, sest see on tõstelõiv; ja kui tõstelõiv on see Iisraeli lastelt nende tänu-tapaohvritest, tõstelõiv Issandale!

29 Aaroni pühad riided saagu pärast teda ta poegadele, et neidki nende sees võitaks ja nende käed täidetaks!

30 Seitse päeva kandku neid oma seljas see ta poegadest, kes saab preestriks, kes läheb kogudusetelki, et pühamus teenida!

31 Võta pühitsusjäär ja keeda selle liha pühas paigas!

32 Ja Aaron ja tema pojad söögu jäära liha ja leiba, mis on korvis, kogudusetelgi ukse ees!

33 Nad söögu seda, millega lepitust toodi, kui nende käed täideti ja neid pühitseti; aga võõras ei tohi seda süüa, sest see on püha!

34 Ja kui pühitsusohvri lihast ja leivast midagi jääb üle hommikuks, siis põleta see jääk tulega: seda ei tohi süüa, sest see on püha!

35 Tee Aaroni ja tema poegadega kõik nõnda, nagu ma sind olen käskinud; nende pühitsus kestku seitse päeva!

36 Ohverda iga päev patuohvri härjavärss lepituseks ja puhasta patust altar, tuues selle peal lepitust, ja võia seda pühitsuseks!

37 Seitse päeva toimeta altari lepitust ja pühitse seda; siis altar saab väga pühaks: igaüks, kes altarit puudutab, saab pühaks!

38 Ja see on, mida sa pead ohverdama altaril alaliselt, iga päev: kaks aastast talle.

39 Üks tall ohverda hommikul ja teine tall ohverda õhtul,

40 ja kann peent jahu, segatud kolme kortli tambitud õliga, ja joogiohvriks kolm kortlit veini ühe talle kohta!

41 Teine tall ohverda õhtul; valmista see nagu hommikulgi roaohvri ja joogiohvriga healõhnaliseks tuleohvriks Issandale!

42 See olgu alaliseks põletusohvriks Issanda ees teie sugupõlvedele kogudusetelgi ukse ees, seal, kus ma ennast teile ilmutan, et sinuga rääkida!

43 Seal ma ilmutan ennast Iisraeli lastele ja see saab pühaks minu auhiilguse läbi.

44 Mina pühitsen kogudusetelgi ja altari; ja ma pühitsen enesele preestriteks Aaroni ja tema pojad.

45 Ma tahan elada Iisraeli laste keskel ja olla neile Jumalaks.

46 Ja nemad peavad tundma, et mina olen Issand, nende Jumal, kes tõi nad Egiptusemaalt välja, et elada nende keskel. Mina olen Issand, nende Jumal!

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10035

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10035. 'And the flesh of the young bull' means the evil of the earlier loves which are present there. This is clear from the meaning of 'the flesh' as the good of love and in the contrary sense as the evil of [self] love, dealt with below; and from the meaning of 'the young bull' as the external or natural, dealt with before. In the good sense 'a young bull' or 'a calf' means a person's external or natural level in respect of the good of innocence and charity, but in the contrary sense that level in respect of the evil which is the opposite of the good of innocence and charity; for most things that occur in the Word have a contrary meaning as well. The reason why 'the flesh of the young bull' here means the evil of the earlier loves which are present in the external or natural man is that 'flesh' means the will side of the human mind, thus that which is a person's own or is his proprium; for what composes the will is his own. And since 'flesh' means the will or proprium it also means the good of love or else the evil of [self] love. For the human being has two powers of mind, called the understanding and the will; to the understanding belong truths or falsities but to the will belong forms of good or of evil. Thus to the understanding belong the things which a person believes, and to the will belong those which he loves; for the things that a person loves are felt to be forms of good and those that a person believes are felt to be truths. Falsities furthermore constitute the beliefs, and evils the love, of those steeped in falsities and evils.

[2] All this shows what to understand by the proprium, the will side of it, meant by 'flesh' in both senses. Furthermore it should be remembered that all the will side of the human proprium is evil, because by himself the human being does not love anything other than self and the world, or if he does love his neighbour it is for a selfish reason. Therefore a person has to be regenerated, and through regeneration must receive a new will. But the will received through regeneration is not the person's own; it is the Lord's as it resides with him. When this will is what 'flesh' refers to it means the good of love, but when the will which is a person's own is what 'flesh' refers to it means the evil of [self] love. But see what has been shown previously regarding flesh and regarding the proprium:

'Flesh' means the Lord's Proprium, which is Divine Good, and consequently all the good of love present with a person who has been regenerated, 3813, 7850, 9127; and in the contrary sense it means the will side of the human proprium, which consists in the evil of [self] love, 999, 3813, 8409.

The Lord's Proprium is Divine Good, and consequently the good of love to Him and towards the neighbour, because the Lord's Proprium is what gives the life of heaven to a person when he is being regenerated, 1023, 1044, 1937, 1947, 3812, 5660, 5786, 8480.

The human proprium is nothing but evil, 210, 215, 694, 874-876, 987, 1047, 3812, 4328, 5660, 5786, 8480, 8497.

The fact that the evil of [self] love is meant by 'the flesh' of the young bull here is clear from what comes next in the present verse, namely words stating that the flesh, skin, and dung should be burned with fire outside the camp, because it was a sin [offering]. But as regards what was represented by the flesh of the sacrifice that was to be eaten in a holy place by the priest and by the people, see below in 10040.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.