¹ Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

² 'Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja kariloomadest - need olgu minu!'

³ Ja Mooses ütles rahvale: 'Mõelge päevale, mil te tulite välja Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Issand teid sealt välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa!

⁴ Täna, aabibikuus, te lähete välja.

⁵ Ja kui Issand sind viib kaananlaste, hettide, emorlaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa selles kuus pidama seda teenistust.

⁶ Seitse päeva söö hapnemata leiba ja seitsmendal päeval olgu Issanda püha!

⁷ Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kogu su maa-alal!

⁸ Ja sel päeval seleta oma pojale, öeldes: See on ühenduses sellega, mis Issand mulle tegi, kui ma Egiptusest lahkusin.

⁹ See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade vahel, et Issanda Seadus oleks su suus; sest Issand tõi sind vägeva käega Egiptusest välja.

¹⁰ Seda seadlust pead sa täitma määratud ajal aastast aastasse!

¹¹ Ja kui Issand sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja su vanemaile on vandunud, ja on andnud selle sulle,

¹² siis vii Issandale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik isased esmikud su kariloomade kandest olgu Issanda päralt!

¹³ Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta, siis murra tal kael! Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade hulgas!

¹⁴ Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mida see tähendab?, siis vasta temale: Vägeva käega tõi Issand meid välja Egiptusest, orjusekojast.

¹⁵ Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Issand kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist kariloomade esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Issandale kõik emakoja avajad isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud.

¹⁶ See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest vägeva käega tõi Issand meid Egiptusest välja!'

¹⁷ Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistite maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse,

¹⁸ vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrbeteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.

¹⁹ Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, öeldes: 'Jumal hoolitseb kindlasti teie eest. Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!'

²⁰ Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrbe äärde.

²¹ Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel.

²² Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest.

¹ Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

² 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui keegi erilise tõotusena Issandale tahab anda inimhingi hindeväärtuse alusel,

³ siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest: kahekümneaastastest kuuekümneaastasteni olgu hindeväärtuseks viiskümmend hõbeseeklit püha seekli järgi!

⁴ Aga kui ta on naisterahvas, siis olgu hindeväärtuseks kolmkümmend seeklit!

⁵ Kui vanus on viiest aastast kahekümne aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest kakskümmend seeklit ja naisterahva eest kümme seeklit!

⁶ Kui vanus on ühest kuust viie aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest viis hõbeseeklit ja naisterahva eest kolm hõbeseeklit!

⁷ Kui keegi on kuuskümmend aastat vana ja üle selle, siis olgu hindeväärtuseks viisteist seeklit, kui ta on meesterahvas, ja kümme seeklit, kui ta on naisterahvas!

⁸ Aga kui tõotaja on vaesem, kui hindeväärtus nõuab, siis seatagu tõotatu preestri ette ja preester hinnaku teda; vastavalt sellele, nagu tõotaja jõud lubab, hinnaku preester teda!

⁹ Ja kui on tegemist mõne loomaga, keda tohib tuua ohvrianniks Issandale, siis olgu igaüks, kelle ta Issandale annab, püha!

¹⁰ Ta ei tohi seda asendada ega vahetada head halva või halba hea vastu; kui ta aga siiski vahetab looma loomaga, siis olgu ka selle asendaja püha!

¹¹ Aga kui see on mõni roojane loom, keda ei tohi tuua ohvrianniks Issandale, siis ta seadku lojus preestri ette

¹² ja preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu on preestri hinnang, nõnda jäägu!

¹³ Aga kui tooja siiski tahab seda lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest!

¹⁴ Ja kui keegi pühitseb oma koja pühaks Issandale, siis preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu preester seda hindab, nõnda jäägu!

¹⁵ Aga kui pühitseja tahab oma koja lunastada, siis ta lisagu viies osa hinderahast ja see saab jälle tema omaks!

¹⁶ Ja kui keegi pühitseb Issandale tüki oma päruspõllust, siis olgu hindeväärtus selle seemne järgi: viis vakka otri - viiskümmend seeklit hõbedat.

¹⁷ Kui ta pühitseb oma põllu kohe juubeliaastast arvates, siis jäägu hindeväärtus jõusse,

¹⁸ aga kui ta pühitseb oma põllu alles pärast juubeliaastat, siis preester arvestagu temale raha aastate järgi, mis on jäänud järgmise juubeliaastani, ja see arvatagu maha hindeväärtusest!

¹⁹ Ja kui see, kes põllu on pühitsenud, tahab seda siiski lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest ja see jääb siis tema omaks!

²⁰ Aga kui ta põldu ei lunasta, vaid müüb põllu kellelegi teisele, siis see ei ole enam lunastatav,

²¹ vaid põld, saades juubeliaastal vabaks, olgu pühitsetud Issandale nagu pühendatud põld; see saagu preestri omandiks!

²² Ja kui keegi oma ostetud põllu, mis ei ole tema päruspõld, pühitseb Issandale,

²³ siis preester arvestagu temale oma hinnangu järgi hind kuni juubeliaastani ja ta andku määratud hind veel samal päeval Issandale kui pühitsetud and!

²⁴ Juubeliaastal mingu põld jälle sellele, kellelt see on ostetud ja kelle pärusmaa see on!

²⁵ Iga hinnang sündigu püha seekli järgi; seeklis olgu kakskümmend geera!

²⁶ Aga esmasündinut, kes kariloomadest esmasündinuna on määratud Issandale, ei tohi keegi pühitseda, olgu see härg, lammas või kits, sest see on juba Issanda oma.

²⁷ Ja kui see on roojastest loomadest, siis ostetagu see vabaks vastavalt hindeväärtusele ja lisatagu sellele veel viies osa; kui seda ei lunastata, siis müüdagu see vastavalt hindeväärtusele!

²⁸ Aga ainsatki pühendatut, mille keegi on pühendanud Issandale kõigest, mis tal on: inimestest ja lojustest ja päruspõllust - ei tohi müüa ega lunastada; kõik pühendatu kuulub Issandale kui väga püha.

²⁹ Ühtegi vande alla pandut, kes inimeste seast on pandud vande alla, ei tohi osta vabaks - ta tuleb surmata!

³⁰ Ja kõik maa kümnis maa seemnest ja puude viljast on Issanda päralt; see on pühitsetud Issandale.

³¹ Aga kui keegi siiski oma kümnisest tahab midagi lunastada, siis ta lisagu sellele veel viies osa sellest!

³² Ja kõik kümnis veistest, lammastest ja kitsedest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad - see kümnis on pühitsetud Issandale:

³³ ei tule uurida hea ja halva vahel ega tohi ka vahetada; aga kui ometi vahetatakse, siis olgu ka selle asendaja püha - seda ei tohi lunastada!'

³⁴ Need on käsud, mis Issand Siinai mäel andis Moosesele Iisraeli laste jaoks.