Bible

 

Deuteronoomia 24

Studie

   

1 Kui mees võtab naise ja abiellub temaga, aga naine ei leia enam armu ta silmis, sellepärast et ta on avastanud tema juures midagi ebameeldivat, ja ta kirjutab temale lahutuskirja ning annab selle temale kätte ja saadab ta ära oma kojast,

2 ja kui siis naine läheb ära ta kojast ja tuleb ning saab teise mehe naiseks,

3 aga see teine mees vihkab teda samuti ja kirjutab temale lahutuskirja ning annab selle temale kätte ja saadab tema ära oma kojast, või kui see teine mees sureb, kes võttis tema enesele naiseks,

4 siis tema esimene abielumees, kes tema ära saatis, ei või teda tagasi võtta, et ta saaks tema naiseks, pärast seda kui ta on saanud roojaseks, sest see oleks jäleduseks Issanda ees. Ära tee patuseks maad, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks!

5 Kui mees äsja on võtnud naise, siis ta ei tarvitse sõtta minna; tema peale ärgu pandagu mingit muud kohustust, ta olgu üks aasta vaba oma pere jaoks ja ta rõõmustagu oma naist, kelle ta on võtnud!

6 Käsikivi, isegi mitte pealmist kivi, ei tohi pandiks võtta, sest see oleks hinge pandiks võtmine.

7 Kui tabatakse mees, kes on inimese varastanud oma vendadelt Iisraeli lastelt, orjastab selle ja müüb selle, siis peab see varas surema. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!

8 Hoidu pidalitõve nuhtluse eest, et sa täpselt paned tähele ja teed kõike, mis leviitpreestrid teile õpetavad; mis ma neile olen andnud käsuna, seda pidage hoolsasti!

9 Tuleta meelde, mis Issand, su Jumal, tegi Mirjamile teel, kui te olite lahkunud Egiptusest!

10 Kui sa midagi laenad oma ligimesele, siis ära mine ta kotta temalt panti võtma!

11 Jää õue, ja mees, kellele sa laenasid, toogu sulle pant välja õue!

12 Ja kui ta on kehv mees, siis ära heida magama ta pandiga,

13 vaid anna temale pant tagasi kohe, kui päike loojub, et ta saaks magada oma kuue peal ja sind õnnistada; see olgu sulle õiguseks Issanda, su Jumala ees!

14 Ära tee liiga kehvale ja viletsale palgalisele, olgu ta su vendade või võõraste seltsist, kes asuvad su maal su väravais.

15 Anna temale ta palk samal päeval, enne kui päike loojub, sest ta on kehv ja ta hing igatseb seda palka, et ta ei hüüaks su pärast Issanda poole - see oleks sulle patuks!

16 Isasid ärgu surmatagu laste pärast ja lapsi ärgu surmatagu isade pärast: igaüks surmatagu oma patu pärast!

17 Ära vääna võõra ja vaeslapse õigust, ja ära võta pandiks lesknaise riideid!

18 Ja tuleta meelde, et sa ise olid ori Egiptuses, ja et Issand, su Jumal, lunastas sind sealt; sellepärast ma käsin sind seda teha!

19 Kui sa lõikust kogud oma põllult ja unustad põllule ühe vihu, siis ära mine tagasi seda võtma; see jäägu võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, et Issand, su Jumal, õnnistaks sind kõigis su kätetöis!

20 Kui sa raputad oma õlipuud, siis pärast ära otsi oksi läbi; see jäägu võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele!

21 Kui sa koristad oma viinamäge, siis ära lase järel noppida; see jäägu võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele!

22 Pea meeles, et sa ise olid ori Egiptusemaal, sellepärast ma käsin sind seda teha!

   

Komentář

 

Explanation of Deuteronomy 24

Napsal(a) Alexander Payne

Verses 1-4. When the things loved do not accord with the things believed to be right in the soul, it is in a state analogous to divorce, and the things so loved by the external man and believed to be wrong must not be conjoined to the interior will.

Verse 5. When the understanding of truths is conjoined to its corresponding affection, a state of peace ensues.

Verse 6. No one is to be deprived of the truths of doctrine they live by.

Verse 7. Anything that perverts spiritual goods and truths to worldly uses is to be destroyed.

Verses 8-9. Caution against the danger of profanation.

Verses 10-13. In imparting truths the endeavour should be made to enable others to see from themselves, and not to force upon them one's own view.

Verses 14-15. Those who do good from inferior motives are not to be deprived of them.

Verse 16. Evil does not condemn till it is made a man's own by consent of the will and of the understanding.

Verses 17-18. External things are not to be despised, for the whole soul was in externals till redeemed thence by the Lord.

Verses 19-22. The soul must not return from states of good to the states of truth by which the former were gained, and which are for those still striving to reach them; a state of truth is one of bondage compared to a state of good.