¹ Armasta seepärast Issandat, oma Jumalat, ja pea alati, mida tuleb pidada, ta määrusi, seadlusi ja käske!

² Ja teadke nüüd, sest see ei käi teie laste kohta, kes ei ole teadlikud ja kes ei ole näinud Issanda, teie Jumala karistust, tema suurust, tema vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart,

³ ega tema tunnustähti ja tegusid, mis ta tegi Egiptuses vaaraole, Egiptuse kuningale, ja kogu ta maale,

⁴ ega seda, mis ta tegi Egiptuse sõjaväele, selle hobustele ja sõjavankritele, kui ta laskis Kõrkjamere vee voolata nende peale, kui nad teid taga ajasid ja Issand nad hukkas alatiseks,

⁵ ega seda, mis ta tegi teile kõrbes, kuni teie jõudmiseni siia paika,

⁶ ega seda, mis ta tegi Daatanile ja Abiramile, Ruubeni poja Eliabi poegadele, kui maa avas oma suu ja neelas kogu Iisraeli keskel nemad ja nende pered ja telgid ja kõik elusolendid, kes järgnesid neile,

⁷ vaid teie silmad on näinud kõiki Issanda suuri tegusid, mis ta on teinud.

⁸ Seepärast pidage kõiki käske, mis ma täna teile annan, et te saaksite tugevaiks ja läheksite ning päriksite maa, mida te lähete pärima,

⁹ ja et te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille Issand vandega teie vanemaile on tõotanud anda neile ja nende soole, maa, mis piima ja mett voolab!

¹⁰ Sest maa, kuhu sa lähed, et seda pärida, ei ole nagu Egiptusemaa, kust te ära tulite, kus sa külvasid oma seemet ja mida sa jalaga veeratast tallates kastsid nagu juurviljaaeda,

¹¹ vaid see maa, kuhu te lähete, et seda pärida, on mägine ja oruline maa, mis joob vett taeva vihmast,

¹² maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad.

¹³ Ja kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda et te armastate Issandat, oma Jumalat, ja teenite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest,

¹⁴ siis annan mina teie maale vihma õigel ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, veini ja õli.

¹⁵ Ja ma annan sinu väljal rohtu su loomade jaoks; sina ise sööd ja su kõht saab täis.

¹⁶ Hoidke, et teie süda ei laseks ennast meelitada ja et te ei kalduks kõrvale ega teeniks teisi jumalaid ega kummardaks neid,

¹⁷ muidu süttib Issanda viha põlema teie vastu ja ta suleb taeva, nõnda et vihma ei saja ja maa ei anna saaki, ja te hävite kiiresti sellelt healt maalt, mille Issand teile annab!

¹⁸ Ja pange siis need mu sõnad oma südamesse ja hinge, siduge need tähiseks oma käe peale ja need olgu laubanaastuks teie silmade vahel;

¹⁹ õpetage neid oma lastele, rääkides neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!

²⁰ Ja kirjuta need oma koja piitjalgade ja väravate peale,

²¹ et teie ja teie lapsed elaksid sellel maal, mille Issand vandega teie vanemaile on tõotanud anda neile, niikaua kui taevas on maa kohal!

²² Sest kui te tõesti peate kõiki neid käske, mis ma annan teile täitmiseks, et te teete nende järgi, armastate Issandat, oma Jumalat, käite kõigil tema teedel ja hoiate tema poole,

²³ siis ajab Issand ära kõik need rahvad teie eest ja te alistate rahvad, kes on teist suuremad ja vägevamad.

²⁴ Iga paik kõrbest, kuhu teie jalatald astub, kuulub teile. Liibanon jõest, Frati jõest kuni läänepoolse mereni on teie maa-ala.

²⁵ Ükski ei suuda teile vastu panna; kartuse ja hirmu teie ees paneb Issand, teie Jumal, kogu selle maapinna peale, kuhu te astute, nagu ta teile on öelnud.

²⁶ Vaata, ma panen täna teie ette õnnistuse ja needuse:

²⁷ õnnistuse, kui te kuulate Issanda, oma Jumala käske, mis ma täna teile annan,

²⁸ aga needuse, kui te ei kuula Issanda, oma Jumala käske, vaid lahkute teelt, mille ma täna teile määran, ja hakkate käima teiste jumalate järel, keda te ei ole tundnud.

²⁹ Ja kui Issand, su Jumal, sind on viinud sellele maale, mida sa lähed pärima, siis jaga õnnistust Gerisimi mäel ja needust Eebali mäel!

³⁰ Eks ole need teisel pool Jordanit, lääne pool teed päikese loojaku suunas lagendikul elavate kaananlaste maal, Gilgali kohal Moore tammiku juures?

³¹ Sest te olete ületamas Jordanit, et minna pärima maad, mille Issand, teie Jumal, teile annab. Ja kui te olete selle pärinud ja elate seal,

³² siis pidage hoolsasti kõiki määrusi ja seadlusi, mis ma täna panen teie ette!

¹ Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus rohkem jüngreid tegevat ja ristivat kui Johannes -

² ehk küll Jeesus ise ei ristinud, vaid Tema jüngrid -

³ siis Ta lahkus Judeast ja läks Galileasse.

⁴ Aga Tal tuli Samaariast läbi minna.

⁵ Siis Ta tuli Samaaria linna, mida hüütakse Sühhariks, põllu lähedale, mille Jaakob oli annud oma pojale Joosepile.

⁶ Seal oli Jaakobi allikas. Väsinuna teekäimisest istus siis Jeesus maha allika ääre. Oli arvata kuues tund.

⁷ Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: „Anna Mulle juua!”

⁸ Ent Tema jüngrid olid läinud linna toidust ostma.

⁹ Siis ütleb Samaaria naine Temale: „Kuidas Sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?” Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega.

¹⁰ Jeesus vastas ning ütles talle: „Kui sa teaksid Jumala andi ja Kes See on, Kes sinule ütleb: Anna Mulle juua! siis sa paluksid Teda ja Ta annaks sinule elavat vett!”

¹¹ Naine ütleb temale: „Isand, Sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav; kust Sa siis saad selle elava vee?

¹² Kas Sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja jõi sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?”

¹³ Jeesus vastas ning ütles temale: „Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle;

¹⁴ aga kes iganes joob seda vett, mida Mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida Mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!”

¹⁵ Naine ütleb Temale: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks ega oleks mul vaja siia tulla vett ammutama!”

¹⁶ Jeesus ütleb talle: „Mine kutsu oma mees ja tule siia!”

¹⁷ Naine vastas ning ütles: „Minul ei ole meest!” Jeesus ütleb temale: „Sina ütled õigesti: Mul ei ole meest!

¹⁸ sest viis meest on sul olnud ja kes sul nüüd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled õigesti ütelnud.”

¹⁹ Naine ütleb Temale: „Issand, ma näen, et Sa oled prohvet!

²⁰ Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemas olevat paik, kus tuleb kummardada!”

²¹ Jeesus ütleb talle: „Naine, usu Mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemas!

²² Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest õndsus tuleb juutidelt.

²³ Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad.

²⁴ Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!”

²⁵ Naine ütles Temale: „Ma tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks, kui See tuleb, siis Ta kuulutab meile kõik!”

²⁶ Jeesus ütleb talle: „Mina, kes sinuga rägin, olen See!”

²⁷ Ja seepeale tulid Tema jüngrid ja imestasid, et Ta naisega kõneles. Siiski keegi ei ütelnud: „Mis Sa küsid või mis Sa räägid temaga?”

²⁸ Siis naine jättis oma veekannu sinna ja läks linna ning ütles inimestele:

²⁹ „Tulge vaadake Inimest, Kes mulle on ütelnud kõik, mis ma olen teinud! Kas See ei ole Kristus? „

³⁰ Nad väljusid linnast ja tulid Tema juure.

³¹ Vaheajal palusid jüngrid Teda ning ütlesid: „Rabi, söö!”

³² Aga Tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, millest teie ei tea!”

³³ Siis ütlesid jüngrid isekeskis: „Kas ehk keegi on Temale süüa toonud?”

³⁴ Jeesus ütleb neile: „Minu roog on see, et Ma teen Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud, ja lõpetan Tema töö.

³⁵ Eks te ise ütle, et on veel neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, Ma ütlen teile, tõstke oma silmad üles ja vaadake põlde, et need on valged lõikuseks!

³⁶ Ja nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmutseda.

³⁷ Sest siin on sõna tõsi: Ūks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab!

³⁸ Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud, teised on vaeva näinud, ja teie olete tulnud nende vaevavilja lõikama!”

³⁹ Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus Temasse naise kõne tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud!”

⁴⁰ Kui nüüd samaarlased tulid Tema juure, palusid nad Teda jääda nende juure. Ja Ta viibis seal kaks päeva.

⁴¹ Ja veel palju rohkem samaarlasi hakkas uskuma Tema sõna tõttu.

⁴² Nad ütlesid naisele: „Me ei usu mitte enam sinu kõne pärast; sest me ise oleme kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Õnnistegija!”43. Aga kahe päeva pärast tuli Ta sealt ära Galileasse.

⁴⁴ Sest Jeesus ise tunnistas, et prohvetist ei peeta lugu ta omal isamaal.

⁴⁵ Kui Ta nüüd oli tulnud Galileasse, võtsid galilealased Tema vastu, sest nad olid näinud kõike seda, mis Ta oli teinud Jeruusalemas suurel pühal, sest ka nemad olid käinud neil pühil.

⁴⁶ Siis tuli Jeesus jälle Galilea Kaanasse, kus Ta oli teinud vee viinaks. Ja seal oli üks kuninga ametnik, kelle poeg oli haige Kapernaumas.

⁴⁷ Kui see sai kuulda, et Jeesus on tulnud Judeast Galileasse, läks ta Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.

⁴⁸ Siis Jeesus ütles talle: „Kui te ei näe tunnustähti ega imetegusid, siis te ei usu!”

⁴⁹ Kuninga ametnik ütles Temale: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!”

⁵⁰ Jeesus ütles talle: „Mine, su poeg elab!” Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ja läks.

⁵¹ Aga kui ta alles oli minemas, tulid ta sulased talle vastu ja kuulutasid ning ütlesid, et ta poeg elab.

⁵² Siis ta kuulas neilt tundi, mil ta oli hakanud toibuma. Nad ütlesid siis talle: „Eile seitsmendal tunnil lahkus temast palavik!”

⁵³ Siis isa märkas, et see oli sündinud samal tunnil, mil Jeesus talle ütles: „Su poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kõik ta pere.

⁵⁴ Selle teise tunnustähe tegi Jeesus, kui Ta Judeast oli tulnud Galileasse.