Bible

 

Deuteronoomia 10

Studie

   

1 Tol korral ütles Issand minule: 'Raiu enesele kaks kivilauda, endiste sarnased, ja tule mu juurde üles mäele! Ja valmista enesele puulaegas!

2 Mina kirjutan laudadele need sõnad, mis olid endistel laudadel, mis sa puruks lõid, ja pane need laekasse!'

3 Siis ma valmistasin akaatsiapuust laeka ja raiusin kaks kivilauda, endiste sarnased; siis ma läksin üles mäele ja need kaks kivilauda olid mul käes.

4 Ja tema kirjutas laudadele endise kirja sarnaselt need kümme käsusõna, mis Issand oli kogunemispäeval teile kõnelnud mäe peal tule seest. Ja Issand andis need mulle.

5 Siis ma pöördusin ümber, tulin mäelt alla ja panin lauad laekasse, mille ma olin valmistanud, ja need jäid sinna, nagu Issand oli mulle käsu andnud.

6 Ja Iisraeli lapsed läksid teele Beerot-Bene-Jaakanist Mooserasse. Seal suri Aaron ja ta maeti sinna. Ja tema poeg Eleasar sai tema asemel preestriks.

7 Ja sealt läksid nad teele Gudgodasse, ja Gudgodast Jotbatasse, veeojade maale.

8 Sel ajal eraldas Issand Leevi suguharu kandma seaduselaegast, seisma Issanda palge ees, teenima teda ja õnnistama tema nimel kuni tänapäevani.

9 Sellepärast ei ole Leevil osa ega pärandit koos vendadega; Issand on tema pärisosa, nagu Issand, su Jumal, temale on öelnud.

10 Ja ma viibisin mäel niisama kaua kui eelmisel korral, nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja Issand kuulis mind ka seekord: Issand ei tahtnud sind hukata.

11 Ja Issand ütles mulle: 'Võta kätte, käi teele minnes rahva ees, et nad läheksid ja päriksid maa, mille ma vandega nende vanemaile olen tõotanud neile anda!'

12 Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Issand, su Jumal, sinult muud, kui et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest,

13 et sa peaksid Issanda käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan, et su käsi hästi käiks?

14 Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on.

15 Üksnes sinu vanemaid on Issand eelistanud, armastades neid, ja on pärast neid valinud nende soo, see on teid, kõigi rahvaste seast, nagu see tänapäeval on.

16 Lõigake siis ümber oma südame eesnahk ja ärge enam tehke oma kaela kangeks,

17 sest Issand, teie Jumal, on jumalate Jumal ja isandate Isand, suur, vägev ja kardetav Jumal, kes ei vaata isiku peale ega võta vastu meelehead,

18 kes teeb õigust vaeslapsele ja lesknaisele ja kes armastab võõrast, andes temale leiba ja riiet.

19 Seepärast armastage võõrast, sest te olete ise olnud võõrad Egiptusemaal!

20 Issandat, oma Jumalat, pead sa kartma, teda pead sa teenima ja tema poole hoidma ning tema nime juures vanduma!

21 Tema on su kiitus ja tema on su Jumal, kes sulle on teinud neid suuri ja kohutavaid tegusid, mida su silmad on näinud.

22 Seitsmekümne hingega läksid su vanemad alla Egiptusesse, aga nüüd on Issand, su Jumal, teinud sind rohkuse poolest taevatähtede sarnaseks.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10401

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10401. 'And Aaron said to them' means the outward features of the Word, the Church, and worship, devoid of the inward. This is clear from the representation here of 'Aaron' as the outward features of the Word, the Church, and worship, devoid of the inward, dealt with above in 10397. The fact that no Church existed among the Israelite and Jewish nation, only what was representative of a Church, thus an outward form devoid of the inward substance, is perfectly clear from Aaron, who, though a typical member of that nation, was nevertheless made the high priest, to whom the most sacred things of the Church were entrusted, and who was therefore considered to be holier than everyone else. For it is said of him that he made the golden calf, built an altar for it, made a proclamation that there was to be 'a feast to Jehovah' for it, brought that sin upon the people, and caused them to become undisciplined, in verses 2, 4-5, 21, 25, 35; and elsewhere that Jehovah was greatly moved with anger against Aaron and would have destroyed him, and that Moses prayed for him, Deuteronomy 9:20. These words imply that Aaron was like the people, who were idolatrous at heart, 4208, 4281, 4820, 5998, 6877, 7401, 8301, 8882. But since only the outward form of a Church devoid of its inward substance existed with that nation, and yet by means of it there was contact with heaven, it did not matter what a person there was like, provided that when engaged in external observances he obeyed what had been decreed and revered it.

In the case of representatives no attention is paid to the person, only to the reality represented by that person, see 665, 1097(end), 3670, 4208, 4281, 4288, 4444, 8588.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.