Bible

 

1 Samuel 15

Studie

   

1 Ja Saamuel ütles Saulile: 'Issand on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Issanda sõnu.

2 Nõnda ütleb vägede Issand: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.

3 Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!'

4 Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.

5 Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.

6 Ja Saul ütles keenlastele: 'Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid koos nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest.' Ja keenlased lahkusid amalekkide hulgast.

7 Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.

8 Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva hävitas ta mõõgateraga sootuks.

9 Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea, ega tahtnud neid hävitada sootuks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootuks.

10 Siis tuli Saamuelile Issanda sõna, öeldes:

11 'Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku.' Siis Saamuel kohkus ja kisendas kogu öö Issanda poole.

12 Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning öeldi: 'Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba. Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse.'

13 Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: 'Issand õnnistagu sind! Mina olen Issanda käsku täitnud.'

14 Aga Saamuel küsis: 'Mis lammaste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab, ja veiste ammumine, mida ma kuulen?'

15 Ja Saul vastas: 'Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad lambad, kitsed ja veised, et neid ohverdada Issandale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootuks.'

16 Siis ütles Saamuel Saulile: 'Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Issand täna öösel mulle kõneles.' Ja Saul ütles temale: 'Räägi!'

17 Ja Saamuel ütles: 'Eks ole nõnda, et kuigi sa oled iseenese silmis pisike, oled sa ometi Iisraeli suguharudele peaks, sest Issand võidis sind Iisraelile kuningaks?

18 Issand läkitas sind teekonnale ja ütles: Mine ja hävita sootuks need patused amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu!

19 Aga miks sa ei kuulanud Issanda häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Issanda silmis?'

20 Ja Saul vastas Saamuelile: 'Mina olen kuulnud Issanda häält ja olen käinud teed, kuhu Issand mind läkitas. Ma olen toonud Amaleki kuninga Agagi ja olen hävitanud amalekid sootuks.

21 Aga rahvas võttis saagist lambaid, kitsi ja veiseid, parima osa hävitamisele kuuluvast, et ohverdada seda Gilgalis Issandale, su Jumalale.'

22 Siis ütles Saamuel: 'Ons Issandal sama hea meel põletus- ja tapaohvreist kui Issanda hääle kuuldavõtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv.

23 Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus. Et sa oled hüljanud Issanda sõna, siis hülgab temagi sinu kui kuninga.'

24 Ja Saul ütles Saamuelile: 'Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Issanda käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält.

25 Aga anna nüüd ometi mulle mu patt andeks ja pöördu koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat!'

26 Aga Saamuel ütles Saulile: 'Mina ei tule sinuga tagasi, sest sa oled hüljanud Issanda sõna ja Issand hülgab sinu, nõnda et sa enam ei või olla Iisraeli kuningas.'

27 Kui Saamuel pöördus minekule, siis haaras Saul kinni ta kuuehõlmast, nõnda et see rebenes.

28 Ja Saamuel ütles talle: 'Issand on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud su ligimesele, kes on sinust parem.

29 Jah, Iisraeli Hiilgus ei valeta ega kahetse, sest ta ei ole inimene, et ta kahetseb.'

30 Ta vastas: 'Ma olen pattu teinud! Aga osuta nüüd ometi mulle seda au mu rahva vanemate ja Iisraeli ees ja tule koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat, su Jumalat!'

31 Siis Saamuel pöördus tagasi Sauli järel ja Saul kummardas Issandat.

32 Ja Saamuel ütles: 'Tooge mu juurde Agag, Amaleki kuningas!' Ja Agag tuli rõõmsasti ta juurde; Agag ütles: 'Küllap surmakibedus on kadunud!'

33 Aga Saamuel ütles: 'Nõnda kui sinu mõõk tegi naised lastetuks, nõnda jääb su ema naiste hulgas lastetuks!' Ja Saamuel raius Agagi tükkideks Issanda ees Gilgalis.

34 Siis Saamuel läks Raamasse ja Saul läks koju Sauli Gibeasse.

35 Ja Saamuel ei näinud enam Sauli kuni oma surmani, siiski leinas Saamuel Sauli. Aga Issand kahetses, et ta oli teinud Sauli Iisraeli kuningaks.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1928

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1928. 'Near the spring on the road to Shur' means that this truth was an assemblage of things which come from facts. This is clear from the meaning of 'a spring', also from that of 'a road', as well as from the meaning of 'Shur'. 'A spring', as has been stated, means truth; 'a road' means that which leads to truth and which comes from truth, as shown already in 627; while 'Shur' means factual knowledge such as is still in the desert so to speak, that is, which has not yet acquired any life. Truths that come from facts are said to acquire life when they ally or associate themselves with truths into which the celestial element of love is flowing, the source of the actual life of truth. Real things, and thus truths, exist joined together in the way that communities in heaven are joined together, to which communities they also correspond; for interiorly man is a kind of miniature heaven. Real things, or truths, which do not exist joined together in accordance with the form which heavenly communities possess have not as yet acquired any life; for prior to this the celestial element of love from the Lord cannot fittingly flow in. They first receive life when a similar form exists on both sides, that is, when the miniature heaven in man is a corresponding image of the Grand [Man]. Prior to that nobody can be called a heaven-like man.

[2] The Lord, who from Himself was to govern the whole of heaven, imposed such order while He was in the world on the truths and goods present with His External Man, that is, with His Human Essence. But because He perceived that such order did not exist with His rational conceived first, as was stated above at verses 4 and 5, He thought about and perceived the reason why. This was that natural truths arising from facts did not as yet have any life in them, that is, that heavenly order had not been imposed on them. Furthermore truths of faith never possess any life unless a person is leading a charitable life, charity being that form from which all truths of faith flow, and that in which they inhere; and when they inhere in and flow from charity they possess life. It is in charity that life resides, never in truths devoid of charity.

[3] That 'Shur' means factual knowledge that as yet has not acquired life is clear from the meaning of this name. Shur was a desert not far from the Sea Suph, and so lay in the direction of Egypt, as is clear in Moses,

Moses made Israel journey from the Sea Suph, and they went out to the desert of Shur; from there they went three days in the desert, and did not find any water. Exodus 15:22.

That it lay in the direction of Egypt is again clear in Moses where the descendants of Ishmael are the subject,

They dwelt from Havilah to Shur, which is opposite Egypt. 1 Genesis 25:18.

And in Samuel,

Saul defeated Amalek from Havilah as you come to Shur, which is opposite Egypt'. 1 1 Samuel 15:7.

And elsewhere in 1 Samuel,

David spread out against the Geshurites, and the Gizrites, and the Amalekites, who inhabited the land from of old, as you come to Shur and as far as the land of Egypt. 1 Samuel 27:8.

These quotations show that 'Shur' means primary factual knowledge, in particular such as is still in the desert, that is, not yet joined to all the rest in accordance with the form which heavenly communities possess, for 'Egypt' which it was opposite 2 means knowledge in every sense, as shown already in 1164, 1165, 1186, 1462.

Poznámky pod čarou:

1. literally, towards the faces of Egypt

2. literally, towards the face of which it was

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.