1
Taaveti õpetuslaul; palve, kui ta oli koopas.
2
Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat.
3
Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse.
4
Kui minu vaim nõrkeb mu sees, siis sina tunned mu teerada. Teele, mida ma käin, on minu jaoks peidetud püünised.
5
Vaata paremale poole ja näe, et mul ei ole, kes mind tunneks. Pelgupaik on mu eest hävinud, ükski ei hooli mu hingest.
6
Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!
7
Pane tähele mu halisemist, sest ma olen väga nõder! Vabasta mind mu tagaajajate käest, sest nad on minust tugevamad!
