圣经文本

 

Genesis第47章

学习

   

1 Ja Joosep läks ja teatas vaaraole ning ütles: 'Mu isa ja vennad ja nende lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas.'

2 Ja ta võttis oma vendade hulgast viis meest ja tõi need vaarao ette.

3 Ja vaarao küsis tema vendadelt: 'Mis teie amet on?' Ja nad vastasid vaaraole: 'Su sulased on lambakarjased, niihästi meie ise kui meie isad.'

4 Ja nad ütlesid vaaraole: 'Me oleme maale tulnud võõrastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud sööta, kuna Kaananimaal on kange nälg. Luba siis nüüd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!'

5 Ja vaarao rääkis Joosepiga, öeldes: 'Sinu isa ja vennad on su juurde tulnud.

6 Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks!'

7 Siis Joosep tõi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob õnnistas vaaraod.

8 Ja vaarao küsis Jaakobilt: 'Kui palju sul eluaastaid on?'

9 Ja Jaakob vastas vaaraole: 'Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal.'

10 Siis Jaakob õnnistas vaaraod ja läks ära vaarao juurest.

11 Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kõige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud.

12 Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende väetite laste suudele.

13 Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.

14 Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.

15 Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: 'Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?'

16 Ja Joosep vastas: 'Andke oma loomad ja mina annan teile nende eest, kui raha on otsas.'

17 Ja nad tõid oma loomad Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, lamba- ja kitsekarjade, veisekarjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende loomade eest.

18 Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal tulid nad tema juurde ja ütlesid temale: 'Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja loomakarjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.

19 Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks! Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!'

20 Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.

21 Ja ta tegi rahva tema orjaks, Egiptuse ühest äärest teiseni.

22 Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.

23 Ja Joosep ütles rahvale: 'Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!

24 Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduks teie väetitele lastele.'

25 Ja nad vastasid: 'Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks.'

26 Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.

27 Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.

28 Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.

29 Kui Iisraeli surmapäev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: 'Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,

30 sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!' Ja ta vastas: 'Ma teen su sõna järgi!'

31 Ja tema ütles: 'Vannu mulle!' Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.

   

来自斯威登堡的著作

 

Arcana Coelestia#6073

学习本章节

  
/10837  
  

6073. 'What are your works?' means regarding duties and services. This is clear from the meaning of 'works' as forms of good, dealt with in 6048, thus useful services and duties, for these are forms of good. Every good that is called a good of charity consists in nothing other than useful service, and useful services are nothing other than works done for one's neighbour, country, Church, and the Lord's kingdom. Regarded essentially charity does not actually become charity until it passes into action and becomes a work; for loving someone but not doing anything good for him when the possibility exists is not really loving him. Doing good for him when the possibility exists, and doing it with all one's heart, is loving him; for then the actual deed or work contains all that constitutes charity towards him. For works embrace every aspect of charity and faith present with a person and are called forms of spiritual good, made such through the exercise of charity, that is, through useful services.

[2] Because the angels in heaven are governed by good received from the Lord, they have no greater desire than to perform useful services. These are the very delights of their life, and in the measure that they perform useful services they enjoy blessing and happiness, 453, 696, 997, 3645.

This is also the Lord's teaching in Matthew,

The Son of Man will come in the glory of His Father together with His angels, and at that time He will repay everyone according to his works. Matthew 16:17.

'Works' is not used here to mean works such as they are in outward appearance but such as they appear inwardly - that is to say, what kind of charity they hold within them. Angels do not look on works in any other way.

[3] Furthermore, since works are a combination of every aspect of charity and faith present with a person, and since life causes charity to be charity and faith to be faith, and so to be good, John was loved more than the other disciples by the Lord and leaned on His breast at the Last Supper, John 21:20. For that disciple represented the good deeds or works of charity, see the Prefaces to Genesis 18, 22. For the same reason the Lord said to him Follow Me; He did not say it to Peter, 1 who represented faith, see those same Prefaces, and this led faith, which is Peter, to be indignant and say,

Lord, but what about this man? Jesus said to Him, If I will that he remain until I come, what is that to you? You, follow Me. John 21:19, 11-23.

This was also a prediction that faith would come to despise works, even though the Lord associates Himself with them, as may also be seen quite clearly from the Lord's words addressed to the sheep and the goats at Matthew 25, where nothing else than works are listed in Verses Matthew 25:34-46. The fact that faith would disown the Lord is evident from the representation by Peter in his denial of Him three times, [Matthew 26:34.] His denial 'at night' means the final period of the Church when no charity would exist any longer, 6000; his denial 'three times' means that at that point the final period would be complete, 1825, 2788, 4495, 5159; and 'before the cock crowed' means before a new phase of the Church had arrived, for twilight and morning which follow night mean the first phase of a Church, 2405, 5962.

脚注:

1. The words "Follow Me" at John 21:22 were clearly addressed to Peter. What Swedenborg intended to say is not clear to the translator.

  
/10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.