圣经文本

 

Genesis第3章

学习

   

1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: 'Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?'

2 Ja naine vastas maole: 'Me sööme küll rohuaia puude vilja,

3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!'

4 Ja madu ütles naisele: 'Te ei sure, kindlasti mitte,

5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.'

6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.

7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.

8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.

9 Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: 'Kus sa oled?'

10 Ja tema vastas: 'Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.'

11 Siis ta küsis: 'Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?'

12 Ja Aadam vastas: 'Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.'

13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: 'Miks sa seda tegid?' Ja naine vastas: 'Madu pettis mind, ja ma sõin.'

14 Siis Issand Jumal ütles maole: 'Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!

15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.'

16 Naisele ta ütles: 'Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle.'

17 Aga Aadamale ta ütles: 'Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!

18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!

19 Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!'

20 Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.

21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.

22 Ja Issand Jumal ütles: 'Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!'

23 Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.

24 Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.

   

来自斯威登堡的著作

 

Arcana Coelestia#215

学习本章节

  
/10837  
  

215. The proprium is nothing but evil and falsity. This has been made clear to me from the fact that anything spirits at any time have spoken from themselves has been evil and false, and so much so that the moment I was made to realize that it originated in themselves I knew it was false, even though, when they spoke, they were so sure of its being the truth that they were in no doubt about it. The same is true of the person who speaks from himself. Similarly whenever people have started to reason about the things which constituted spiritual and celestial life or about those which comprised faith, I have been allowed to perceive that they doubted, indeed denied, those things; for reasoning about faith amounts to doubting and denying. And because they reason from themselves, that is, from the proprium, they plunge into utter falsities, and therefore into abysmal thick darkness, that is, thick darkness of falsities. At such times the tiniest quibble weighs more heavily than a thousand truths, just as a speck of dust deposited on the pupil of the eye prevents it from seeing the universe and everything it contains. The Lord speaks of these people in Isaiah as follows,

Woe to those who are wise in their own eyes, and in their own sight are intelligent! Isaiah 5:21

And in the same prophet,

Your wisdom and your knowledge led you astray, and you said in your heart, I am, and there is no one else besides me. And evil will come upon you, whose origin you do not know, and disaster will befall you, which you will not be able to expiate, and vastation will come upon you suddenly of which you know not. Isaiah 47:10-11.

In Jeremiah,

Every man has been made stupid by knowledge; every metal-caster is put to shame by his statue, for the idol he moulds is a lie, and there is no spirit in those things. Jeremiah 51:17.

'Statue' stands for the falsity which belongs to the proprium, and 'idol' for the evil which belongs to it.

  
/10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.