圣经文本

 

Genesis第3章

学习

   

1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: 'Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?'

2 Ja naine vastas maole: 'Me sööme küll rohuaia puude vilja,

3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!'

4 Ja madu ütles naisele: 'Te ei sure, kindlasti mitte,

5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.'

6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.

7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.

8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.

9 Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: 'Kus sa oled?'

10 Ja tema vastas: 'Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.'

11 Siis ta küsis: 'Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?'

12 Ja Aadam vastas: 'Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.'

13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: 'Miks sa seda tegid?' Ja naine vastas: 'Madu pettis mind, ja ma sõin.'

14 Siis Issand Jumal ütles maole: 'Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!

15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.'

16 Naisele ta ütles: 'Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle.'

17 Aga Aadamale ta ütles: 'Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!

18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!

19 Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!'

20 Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.

21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.

22 Ja Issand Jumal ütles: 'Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!'

23 Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.

24 Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.

   

来自斯威登堡的著作

 

Apocalypse Revealed#562

学习本章节

  
/962  
  

562. Where she might be nourished for a time and times and half a time, from the face of the serpent. This symbolically means, because of the cunning of those leading astray, to provide vigilantly for the New Church to spread among more people, until it grows to its appointed state.

To nourish, when mentioned in connection with the New Church, means, symbolically, to provide that it spread among more people, as we said in no. 547 above. "A time and times and half a time" means, symbolically, to the end and a new beginning, thus until it grows from a few people to many more, till it reaches its appointed state, as we said also in no. 547 above. The face of the serpent symbolizes the cunning of those leading astray - the face symbolizing the cunning, and the serpent those who lead astray.

That a serpent symbolizes people who lead astray is apparent from these words in this chapter:

The great dragon was cast out, that serpent of old..., which leads the whole world astray. (Revelation 12:9)

And elsewhere:

He laid hold of the dragon, that serpent of old..., and he cast him into the bottomless pit..., so that he should lead the nations no more astray... (Revelation 20:2-3)

The meaning here is the same as that of the serpent which led Eve and Adam astray, of which it is said,

Now the serpent became more cunning than any beast of the field... And the woman said (to Jehovah), "The serpent led me astray...." (Genesis 3:1, 13)

[2] A face in the Word symbolizes what lies within a person, because the face reflects his character, its expression being formed in correspondence with it. The face of a serpent, therefore, symbolizes anger, hatred and cunning.

"A time, times and half a time" here has the same symbolic meaning as the one thousand two hundred and sixty days in verse 6, which says,

Then the woman fled into the wilderness, where she has a place prepared by God, that they may feed her there one thousand two hundred and sixty days. (Revelation 12:6)

An explanation of the meaning may be seen in no. 547 above.

The same is also the meaning of the three and a half days in Revelation 11:9, 11, and of the three years and six months of famine in Luke 4:25.

It is also the meaning of the appointed time of appointed times and a half in Daniel, "when they shall completely disperse the hands of the holy people" (Daniel 12:7).

  
/962  
  

Many thanks to the General Church of the New Jerusalem, and to Rev. N.B. Rogers, translator, for the permission to use this translation.