圣经文本

 

Genesis第17章

学习

   

1 Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, siis Issand ilmutas ennast Aabramile ja ütles temale: 'Mina olen Kõigeväeline Jumal, käi minu palge ees ja ole vaga!

2 Ma teen lepingu enese ja sinu vahel ja teen sind väga paljuks.'

3 Siis Aabram heitis silmili maha ja Jumal rääkis temaga, öeldes:

4 'See olen mina! Vaata, mu leping sinuga on, et sina saad paljude rahvaste isaks.

5 Sinu nime ei hüüta siis enam Aabramiks, vaid su nimi olgu Aabraham, sest ma teen sind paljude rahvaste isaks!

6 Ma teen sind väga viljakaks ja lasen sind rahvaiks saada, kuningadki põlvnevad sinust.

7 Ma teen lepingu enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind.

8 Ja ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!'

9 Ja Jumal ütles Aabrahamile: 'Ja sina pead mu lepingut pidama, sina ja su sugu pärast sind põlvest põlve.

10 See on minu leping minu ja teie ning sinu soo vahel pärast sind, mida te peate pidama: kõik meesterahvad tuleb teil ümber lõigata!

11 Te peate oma eesnaha liha ümber lõikama ja see olgu minu ja teie vahelise lepingu märgiks.

12 Kaheksapäevastena tuleb teil ümber lõigata kõik teie meesterahvad põlvkondade viisi, olgu peres sündinud, olgu raha eest ostetud ükskõik missuguselt võõralt, kes sinu soost ei ole,

13 kindlasti tuleb ümber lõigata niihästi su peres sündinu kui su raha eest ostetu. Minu leping peab teie ihu küljes olema igavese lepinguna!

14 Aga eesnahaga meesterahvas, kelle eesnaha liha ei ole ümber lõigatud, tuleb hävitada oma rahva seast: ta on tühistanud minu lepingu!'

15 Ja Jumal ütles Aabrahamile: 'Saaraid, oma naist, ära hüüa enam Saaraiks, vaid tema nimi olgu Saara!

16 Ma õnnistan teda ja annan ka temalt sulle poja. Ma õnnistan teda nõnda, et ta saab rahvaiks, rahvaste kuningadki põlvnevad temast.'

17 Siis Aabraham heitis silmili maha, naeris ja ütles oma südames: 'Kas peaks saja-aastasele poeg sündima? Või peaks üheksakümneaastane Saara sünnitama?'

18 Ja Aabraham ütles Jumalale: 'Kui ainult Ismaelgi sinu ees jääks elama!'

19 Siis ütles Jumal: 'Siiski, su naine Saara sünnitab sulle poja ja sa pead panema temale nimeks Iisak. Ja ma teen temaga lepingu, igaveseks lepinguks tema soole pärast teda.

20 Aga ka Ismaeli pärast ma olen sind kuulnud. Vaata, ma õnnistan teda ja teen ta viljakaks ning väga arvurikkaks. Temast sünnib kaksteist vürsti ja ma teen ta suureks rahvaks.

21 Kuid oma lepingu teen ma Iisakiga, kelle Saara sulle sünnitab tuleval aastal selsamal ajal.'

22 Kui Jumal oli lõpetanud kõneluse Aabrahamiga, siis ta läks tema juurest üles.

23 Ja Aabraham võttis oma poja Ismaeli ja kõik oma peres sündinud, ja kõik raha eest ostetud, kõik meesterahvad Aabrahami pere inimeste hulgast, ja lõikas ümber nende eesnaha liha, otse selsamal päeval, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.

24 Aabraham oli üheksakümmend üheksa aastat vana, kui ta eesnaha liha ümber lõigati.

25 Ja Ismael, tema poeg, oli kolmteist aastat vana, kui ta eesnaha liha ümber lõigati.

26 Otse selsamal päeval lõigati ümber Aabraham ja tema poeg Ismael;

27 ja kõik ta pere mehed, peres sündinud ja võõrastelt raha eest ostetud, lõigati ümber koos temaga.

   

来自斯威登堡的著作

 

Arcana Coelestia#6003

学习本章节

  
/10837  
  

6003. 'And He said, I am God, the God of your father' means the Divine Intellectual, the source of what flowed in. This is clear from the representation of Isaac, to whom his 'father' refers here, as the Lord's Divine Rational or Intellectual, as above in 5998, for the words 'God, the God of your father' are used. The reason why this is the source of what flows in is that all truth is seen by the understanding or intellect, including natural truth, which is represented by 'Jacob', 6001. For what the Divine Rational or Intellectual represented by 'Isaac' is, see 1893, 2066, 2072, 2083, 2630, 3012, 3194, 3210. In the original language the singular form of the name for God is used first, then the plural form; that is to say, El is used first, then Elohim. The reason for this is that the first use of the name 'God' means that God is one and alone, while the second use means that He has many attributes; and this is why Elohim, the plural form of the name, is used, as it is practically everywhere else in the Word. Because of His many attributes and because the Ancient Church gave a name to each of them, the descendants of that Church, among whom the knowledge of such matters had become lost, consequently thought that there were many gods, one of which each family then chose to be its own particular deity. Abram chose Shaddai, 1992, 3667, 5628, and Isaac chose the God called Pachad or Dread. And since each family's God was one of God's attributes, the Lord therefore said to Abram, 'I am God Shaddai', Genesis 17:1, and to Jacob here, 'I am the God of your father'.

  
/10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.