圣经文本

 

Genesis第14章

学习

   

1 Ja Sineari kuninga Amrafeli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelami kuninga Kedorlaomeri ja Goojimi kuninga Tideali päevil sündis,

2 et nad alustasid sõda Soodoma kuninga Bera, Gomorra kuninga Birsa, Adma kuninga Sineabi, Seboimi kuninga Semeeberi ja Bela, see on Soari kuninga vastu.

3 Need kõik kogunesid Siddimi orgu, kus nüüd on Soolameri.

4 Kaksteist aastat olid nad Kedorlaomerit orjanud, aga kolmeteistkümnendal aastal nad tõstsid mässu.

5 Ja neljateistkümnendal aastal tulid Kedorlaomer ja need kuningad, kes olid koos temaga, ja lõid refalasi Astarot-Karnaimis, susiite Haamis, emiite Kirjataimi tasandikul

6 ja horiite nende mäestikus Seiris kuni Eel-Paaranini, mis on kõrbe ääres.

7 Siis nad pöördusid tagasi ja tulid Een-Mispatti, see on Kaadesisse, ja vallutasid kogu amalekkide väljade ala, samuti võitsid nad emorlasi, kes elasid Haseson-Taamaris.

8 Aga Soodoma kuningas, Gomorra kuningas, Adma kuningas, Seboimi kuningas ja Bela, see on Soari kuningas, läksid välja ja valmistusid tapluseks nende vastu Siddimi orus:

9 Eelami kuninga Kedorlaomeri, Goojimi kuninga Tideali, Sineari kuninga Amrafeli ja Ellasari kuninga Arjoki vastu - neli kuningat viie vastu.

10 Aga Siddimi org oli täis maapigi auke. Kui Soodoma ja Gomorra kuningad põgenesid, siis nad langesid neisse, kuna ülejäänud põgenesid mäestikku.

11 Ja nad võtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning läksid ära.

12 Ja ära minnes nad võtsid kaasa ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.

13 Aga üks põgenik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased.

14 Kui Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud, siis ta viis välja oma kodakondsed, kes tema peres olid sündinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini.

15 Ta jaotas öösel oma sulased nende vastu, lõi neid ja jälitas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut kätt.

16 Ja ta tõi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tõi tagasi, samuti naised ja rahva.

17 Ja kui ta Kedorlaomerit ja koos temaga olevaid kuningaid löömast tagasi tuli, läks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu.

18 Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja veini, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester,

19 ja õnnistas teda ning ütles: 'Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt!

20 Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!' Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.

21 Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: 'Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele!'

22 Kuid Aabram ütles Soodoma kuningale: 'Ma tõstan oma käe üles Issanda, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja,

23 et ma ei võta lõngaotsa ega jalatsipaelagi kõigest sellest, mis on sinu oma, et sa ei saaks öelda: Mina olen Aabrami rikkaks teinud!

24 Mul pole midagi vaja - ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes koos minuga käisid - Aaner, Eskol ja Mamre -, need võtku oma osa!'

   

来自斯威登堡的著作

 

Sacred Scripture#101

学习本章节

  
/118  
  

101. Before the Word That We Have in the World Today, There Was a Word That Has Been Lost

BEFORE the Word was given to the Israelite nation through Moses and the prophets, people were familiar with sacrificial worship, and there was prophecy at Jehovah’s command. We can tell this from what it says in the books of Moses.

As for their familiarity with sacrificial worship, we read that the children of Israel were commanded to overthrow the altars of the nations, shatter their statues, and cut down their groves (Exodus 34:13; Deuteronomy 7:5; 12:3). We also read that at Acacia Grove Israel began to commit whoredom with the daughters of Moab; they summoned people to sacrifices to their gods and the people feasted and bowed down to their gods and especially became attached to the Baal of Peor; and Jehovah became angry with Israel because of this (Numbers 25:1-3). And Balaam, who was from Syria, had altars built and sacrificed cattle and sheep (Numbers 22:40; 23:1-2, 14, 29-30).

[2] As for there also being prophecy at Jehovah’s command, this we can tell from the prophecies of Balaam (Numbers 23:7-10, 18-24; 24:3-9, 16-24). In fact, he prophesied about the Lord, saying that a star would rise out of Jacob and a scepter out of Israel (Numbers 24:17). As for his prophesying at Jehovah’s command, see Numbers 22:13, 18; 23:3, 5, 8, 16, 26; 24:1, 13.

This shows that the nations had divine worship that resembled the worship instituted by Moses for the Israelite nation.

[3] We get a glimpse of the fact that this was the case even before the time of Abram from what it says in Moses (Deuteronomy 32:7-8). It is clearer, though, in the case of Melchizedek, King of Salem, who brought out bread and wine and blessed Abram, and Abram gave him a tenth of everything he owned (Genesis 14:18-20). Melchizedek represented the Lord, for he is referred to as “a priest to God the Highest” (Genesis 14:18) and it says of the Lord in David, “You are a priest forever after the manner of Melchizedek” (Psalms 110:4). That was why Melchizedek brought out the bread and the wine as holy elements of the church, just as they are in the sacrament of the Holy Supper. It is also why Melchizedek blessed Abram and why Abram gave him a tenth of everything he owned.

  
/118  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for their permission to use this translation.