성경

 

Exodus 16

공부

   

1 Nad läksid teele Eelimist ja kogu Iisraeli laste kogudus jõudis Siini kõrbe, mis on Eelimi ja Siinai vahel, teise kuu viieteistkümnendal päeval, pärast Egiptusemaalt lahkumist.

2 Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu,

3 ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: 'Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada.'

4 Siis Issand ütles Moosesele: 'Vaata, ma lasen taevast sadada teile leiba ja rahvas mingu ning kogugu iga päev oma osa, sest ma panen nad proovile: kas nad käivad minu Seaduse järgi või mitte?

5 Aga kui nad kuuendal päeval valmistavad, mis nad on koju toonud, siis on seda kahekordselt rohkem, kui nad iga päev on kogunud.'

6 Siis Mooses ja Aaron ütlesid kõigile Iisraeli lastele: 'Täna õhtul te saate teada, et see on Issand, kes teid tõi välja Egiptusemaalt,

7 ja hommikul te näete Issanda auhiilgust. Tema on kuulnud teie nurisemist Issanda vastu. Aga kes oleme meie, et te nurisete ka meie vastu?'

8 Ja Mooses ütles: 'Issand annab teile täna õhtul liha toiduks ja hommikul leiba kõhutäiteks. Issand on kuulnud teie nurisemist, kuidas te olete nurisenud tema vastu. Aga kes oleme meie? Teie nurisemine ei ole meie vastu, vaid on Issanda vastu.'

9 Ja Mooses ütles Aaronile: 'Ütle kogu Iisraeli laste kogudusele: Tulge Issanda palge ette, sest tema on teie nurisemist kuulnud!'

10 Ja sündis, et kui Aaron oli rääkinud kogu Iisraeli laste kogudusega ja nad pöördusid kõrbe poole, vaata, siis nähti pilves Issanda auhiilgust.

11 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

12 'Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.'

13 Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.

14 Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas.

15 Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: 'Mis see on?' Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: 'See on leib, mida Issand annab teile süüa.

16 Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!'

17 Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.

18 Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi.

19 Ja Mooses ütles neile: 'Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!'

20 Aga nad ei kuulanud Moosest, vaid mõningad jätsid sellest järele järgmiseks hommikuks; see täitus ussidega ja haises. Siis Mooses vihastus nende pärast.

21 Nõnda nad kogusid seda igal hommikul, igaüks niipalju, kui ta sõi; aga kui päike läks palavaks, siis see sulas.

22 Kuuendal päeval nad kogusid leiba kahekordselt, igaühele kaks kannu; siis tulid kõik koguduse vanemad ja teatasid sellest Moosesele.

23 Ja tema ütles neile: 'See ongi, millest Issand rääkis. Homme on puhkus, Issanda püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja mida keedate, seda keetke! Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile homseks tallele!'

24 Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei läinud haisema ega tulnud sellesse usse.

25 Ja Mooses ütles: 'Sööge seda täna, sest täna on Issanda hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia.

26 Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole.'

27 Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi.

28 Siis Issand ütles Moosesele: 'Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust?

29 Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!'

30 Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.

31 Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks 'manna'; see oli valge nagu koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.

32 Ja Mooses ütles: 'Issand käskis nõnda: Üks kannutäis sellest jäägu säilitamiseks teie sugupõlvedele, et nad näeksid leiba, millega mina teid söötsin kõrbes, kui ma teid tõin välja Egiptusemaalt.'

33 Ja Mooses ütles Aaronile: 'Võta üks nõu ja pane sellesse kannutäis mannat ning aseta see Issanda ette, säilitamiseks teie sugupõlvedele!'

34 Ja Aaron asetas selle tunnistuse ette, säilitamiseks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.

35 Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile.

36 Kann on kümnes osa poolest vakast.

   

스웨덴보그의 저서에서

 

Arcana Coelestia #8400

해당 구절 연구하기

  
/ 10837  
  

8400. 'On the fifteenth day of the second month' means this state considered in relation ... This is clear from the meaning of the number 'fifteen', from the meaning of 'day', and from the meaning of 'month'. 'Month' means the end of the previous state and the beginning of the next, thus a new state, 3814; 'day' means a state in general, 23, 487, 488, 493, 893, 2788, 3462, 3785, 4850, 7680, and 'the fifteenth' means that which is new. For 'fourteen days' or two weeks mean a whole period or state from the beginning to the end of it, 728, 2044, 3845; 'fifteen' therefore means something new, in this instance newness of life, meant by the manna which they received from heaven, 'manna' being the good of truth, which is the life of a spiritual person. Fifteen is similar in meaning to eight, because the eighth day is the first day of a following week. For the meaning of 'the eighth day' as any beginning whatever, thus something new that is distinct and separate from what has gone before, see 2044, 2866; and for the fact that all numbers in the Word have spiritual realities as their meaning, 482, 487, 575, 647, 648, 755, 813, 1963, 1988, 2075, 2252, 3252, 4264, 4495, 4670, 5265, 6175.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.

스웨덴보그의 저서에서

 

Arcana Coelestia #6175

해당 구절 연구하기

  
/ 10837  
  

6175. 'And the days of Jacob, the years of his life, were a hundred and forty-seven years means the state in general and its essential nature. This becomes clear if the meaning of the numbers seven, forty, and a hundred is brought out. 1 For what seven means, see 395, 433, 716, 728, 881, 5165, 5268; for what forty means, 730, 862, 2272, 2273; and for what a hundred means, 1988, 1636, 4400. But no easy explanation of the sum of these numbers is possible, for they contain far more than anyone can calculate or explain intelligibly. In general these numbers contain the entire state of the reality represented by 'Jacob' and its essential nature. The angels can see these things in their entirety simply from that number; they can do so because with the angels all numbers in the Word pass into ideas about spiritual realities. This has also been made evident to me by the fact that on several occasions a long sequence of numbers has appeared in front of me, and whenever they have appeared the angels have told me that the numbers held, in sequence, the realities which they were talking about to one another. This in addition explains why the most ancient people who belonged to the celestial Church also had a way of calculating that consisted of numbers employed to express heavenly things which could barely be understood by the use of ideas in the natural mind. But after those people's times such evaluations perished, along with the perception of heavenly things. All that remained was a knowledge of the general meaning of the simple numbers, such as three, six, seven, and twelve, but not much knowledge of the meaning of compound numbers. At the present day however even the idea that numbers in the Word mean something more than their numerical values is quite unknown, and therefore the idea will probably be treated as one of those that are unbelievable.

각주:

1. The Hebrew way of expressing the number, which is rendered literally in the Latin, is seven years and forty and a hundred years.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.