Библия

 

Genesis 47

Учиться

   

1 Ja Joosep läks ja teatas vaaraole ning ütles: 'Mu isa ja vennad ja nende lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas.'

2 Ja ta võttis oma vendade hulgast viis meest ja tõi need vaarao ette.

3 Ja vaarao küsis tema vendadelt: 'Mis teie amet on?' Ja nad vastasid vaaraole: 'Su sulased on lambakarjased, niihästi meie ise kui meie isad.'

4 Ja nad ütlesid vaaraole: 'Me oleme maale tulnud võõrastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud sööta, kuna Kaananimaal on kange nälg. Luba siis nüüd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!'

5 Ja vaarao rääkis Joosepiga, öeldes: 'Sinu isa ja vennad on su juurde tulnud.

6 Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks!'

7 Siis Joosep tõi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob õnnistas vaaraod.

8 Ja vaarao küsis Jaakobilt: 'Kui palju sul eluaastaid on?'

9 Ja Jaakob vastas vaaraole: 'Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal.'

10 Siis Jaakob õnnistas vaaraod ja läks ära vaarao juurest.

11 Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kõige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud.

12 Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende väetite laste suudele.

13 Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.

14 Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.

15 Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: 'Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?'

16 Ja Joosep vastas: 'Andke oma loomad ja mina annan teile nende eest, kui raha on otsas.'

17 Ja nad tõid oma loomad Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, lamba- ja kitsekarjade, veisekarjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende loomade eest.

18 Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal tulid nad tema juurde ja ütlesid temale: 'Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja loomakarjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.

19 Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks! Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!'

20 Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.

21 Ja ta tegi rahva tema orjaks, Egiptuse ühest äärest teiseni.

22 Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.

23 Ja Joosep ütles rahvale: 'Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!

24 Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduks teie väetitele lastele.'

25 Ja nad vastasid: 'Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks.'

26 Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.

27 Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.

28 Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.

29 Kui Iisraeli surmapäev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: 'Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,

30 sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!' Ja ta vastas: 'Ma teen su sõna järgi!'

31 Ja tema ütles: 'Vannu mulle!' Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.

   

Из произведений Сведенборга

 

Arcana Coelestia # 5973

Изучить этот эпизод

  
/ 10837  
  

5973. 'And Israel said' means spiritual good now. This is clear from the representation of 'Israel' as spiritual good, as in 5801, 5803, 5806, 5817, 5819, 5826, 5832, 5833. For what spiritual good is, represented by 'Israel', and what natural good is, represented by 'Jacob', see above in 5965. Anyone unacquainted with the internal sense of the Word cannot possibly know why Jacob is called Jacob at one point and Israel at another; for within a single chapter, even within a single verse, one name may be used, then the other. This shows quite plainly that the Word has an internal sense, as it does at this point where one reads,

The spirit of Jacob their father revived, and Israel said . . .

Similar examples appear elsewhere, such as the following,

Benjamin, Joseph's brother, Jacob did not send with his brothers. And the sons of Israel came to buy in the midst of others who came. Genesis 42:4-5.

And Israel set out. God said to Israel in visions in the night, Jacob, Jacob. And he said, Behold, here I am. Genesis 46:1-2.

Jacob rose up from Beersheba; and the sons of Israel carried Jacob their father. Genesis 46:5.

All the souls of the house of Jacob as he came into Egypt were seventy. Joseph harnessed his chariot, and went up to meet Israel. And Israel said to Joseph . . . Genesis 46:26, 29-30.

Israel dwelt in the land of Egypt, in the land of Goshen. Jacob lived in the land of Egypt seventeen years. And Israel's days drew near when he must die. Genesis 47:27-29.

And someone told Jacob and said, Behold, your son Joseph has come to you; and Israel strengthened himself and sat up on his bed. And Jacob said to Joseph... Genesis 48:2-3.

Jacob called his sons, and said, Assemble together and hear, O sons of Jacob; hear Israel your father. Genesis 49:1-2.

Cursed be their anger, for it is fierce, and their wrath, for it is hard. 1 I will divide them in Jacob, and will scatter them in Israel. Genesis 49:7.

The arms of his hands will be made strong by the hands of the powerful Jacob; from there is the Shepherd, the Stone of Israel. Genesis 49:24.

The same use of the two names also occurs frequently in the Prophets.

Сноски:

1. i.e. cruel

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.

Из произведений Сведенборга

 

Arcana Coelestia # 5803

Изучить этот эпизод

  
/ 10837  
  

5803. 'We have a father, an old man' means that spiritual good is their source. This is clear from the representation of Israel, to whom 'a father refers here, as spiritual good, which is the source, dealt with just above in 5801. As regards Israel's representation, see 4286, 4292, 4570, where it is shown that he represents the spiritual Church, in particular the internal aspect of it, which is the good of truth or spiritual good from the natural. What spiritual good or the good of truth is, see 5526, 5773.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.