Le texte de la Bible

 

Leviticus 19

Étudier

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!

3 Igaüks teist peab austama oma ema ja isa ning peab pidama minu hingamispäevi! Mina olen Issand, teie Jumal.

4 Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha valatud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!

5 Ja kui te ohverdate Issandale tänuohvri, siis ohverdage nõnda, et see teeks teid meelepäraseks!

6 Seda sööge päeval, mil te ohverdate, ja järgmisel päeval; aga mis üle jääb kolmandaks päevaks, põletage tulega!

7 Kui seda kolmandal päeval ometi süüakse, siis on see kõlbmatu ega ole meelepärane.

8 Kes seda sööb, peab kandma oma patusüüd, sellepärast et ta on teotanud Issandale pühitsetut, ja ta tuleb hävitada oma rahva seast!

9 Kui te lõikate oma maa vilja, siis ära lõika oma põlluääri sootuks, ja ära nopi üles, mida su lõikuse järelt saaks noppida!

10 Ära korja tühjaks oma viinamäge ja ära nopi üles oma viinamäe varisenud marju: jäta need kehvale ja võõrale! Mina olen Issand, teie Jumal!

11 Ärge varastage ja ärge valetage, ja ükski ärgu petku oma ligimest!

12 Ärge vanduge minu nime juures valet; sellega sa teotad oma Jumala nime! Mina olen Issand!

13 Ära tee liiga oma ligimesele ja ära riisu teda; päevilise palka ära hoia enese käes üle öö hommikuni!

14 Ära nea kurti ja ära pane komistuskivi pimedale, vaid karda oma Jumalat! Mina olen Issand!

15 Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut!

16 Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligimese vere vastu! Mina olen Issand!

17 Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma!

18 Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand!

19 Pange tähele minu seadusi: ära lase oma looma teistsugusega paarituda! Ära külva oma põldu kahesuguse viljaga ja ärgu olgu sul seljas kuube kahesugusest lõngast, villasest ja linasest!

20 Kui mees sugutades magatab naist, kes on orjatar ja teise mehe oma ega ole lunastatud ega vabaks lastud, siis karistatagu neid, aga ärgu surmatagu, sest naine ei olnud vaba!

21 Mees toogu oma süüohver Issandale kogudusetelgi ukse juurde: süüohvri jäär.

22 Ja preester toimetagu tema eest lepitust Issanda ees süüohvri jääraga ta patu pärast, mis ta on teinud; siis antakse temale andeks ta tehtud patt.

23 Kui te jõuate sinna maale ja istutate kõiksugu viljapuid, siis jätke ümber lõikamata nende eesnahk - nende vili; need olgu teil kolm aastat ümber lõikamata, neist ärge sööge!

24 Aga neljandal aastal olgu kõik nende vili pühitsetud Issandale rõõmupeol!

25 Alles viiendal aastal võite süüa nende vilja, et saaksite neist suuremat saaki. Mina olen Issand, teie Jumal!

26 Ärge sööge midagi koos verega! Ärge ennustage märkidest ja ärge tegutsege nõidusega!

27 Ärge piirake oma juuste äärt; ära riku oma habeme äärt!

28 Ärge lõigake oma ihusse surnumärki ja ärge tehke endile söövitatud kriimustusi! Mina olen Issand!

29 Ära teota oma tütart, lastes teda hoorata, et kogu maa ei hakkaks hoorama ega täituks häbitegudega!

30 Pidage minu hingamispäevi ja kartke mu pühamut! Mina olen Issand!

31 Ärge pöörduge vaimude ja 'teadjate' poole, ärge otsige neid, et te ei saaks nende läbi roojaseks! Mina olen Issand, teie Jumal!

32 Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand!

33 Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda!

34 Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal!

35 Ärge tehke ülekohut kohtus, küünarpuu, kaalu ja vakaga!

36 Teil olgu õiged vaekausid, õiged vihid, õige vakk ja õige kann! Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt!

37 Pange tähele kõiki mu määrusi ja kõiki mu seadlusi ning tehke nende järgi! Mina olen Issand!'

   

Commentaire

 

Explication du Lévitique 19

Par Henry MacLagan (traduit automatiquement en Français)

Versets 1-8. L'instruction est donnée que l'homme doit unir en lui le bien et la vérité, les révérer et les aimer, se confirmer dans le vrai culte, s'abstenir de l'amour égoïste et mondain qui est une idolâtrie, aimer le bien tel qu'il se manifeste dans la vérité, adorer en toute liberté, s'approprier le bien, rejeter le mal dans le processus du jugement, et surtout éviter la profanation, car ce serait se confirmer dans le mal.

Versets 9-10. Dans la période du Jugement, le bien et la vérité doivent être consacrés au Seigneur par des œuvres de charité, sans aucun motif égoïste.

Versets 11-18. Diverses interdictions impliquant d'importantes obligations spirituelles

Versets 19-22. Concernant la conjonction illégitime des bonnes affections avec le mal au cours de la régénération, mais non par méchanceté délibérée, et concernant le remède et son résultat.

Versets 23-25. De l'appropriation du bien dans l'état parfait ; de son imperfection relative ; de sa pleine réalisation ; et de son abondante augmentation par l'implantation des restes.

Versets 26-37. Sur les divers interdits et devoirs que l'homme vraiment spirituel ne doit en aucune façon négliger.

Des oeuvres de Swedenborg

 

Arcana Coelestia #1198

Étudier ce passage

  
/ 10837  
  

1198. 'From whom they came forth' means that cognitions, as these exist with them, are facts. This is clear from what has been stated. These are not said to have been 'begotten' by those who belonged to Egypt but to have 'gone forth', for they are not such as use natural and factual knowledge to reason about spiritual and celestial things and in so doing fabricate for themselves doctrinal teachings, as do those described before. Instead they learn cognitions of faith from another source, but have no other end in view to knowing and retaining these in the memory than they have with other things in which they have no interest beyond merely knowing them, and only then for the reason that by so knowing they may be promoted to positions of importance, and for other like reasons. So different is knowledge of cognitions of faith from knowledge of natural things that the two have scarcely anything in common. This explains why they are not said to have been 'bore' but to have 'gone forth' from them. Such being the character of 'Philistines' they inevitably pervert cognitions of faith by means of reasonings from them, and as a consequence fabricate false doctrines for themselves. They belong therefore among those who are barely able to be regenerated and to receive charity, both because they are uncircumcised at heart and because the false assumptions and consequently the life of their understanding hinder and prevent.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.