Le texte de la Bible

 

Genesis 29

Étudier

   

1 Ja Jaakob läks teele ning jõudis hommikumaa poegade maale.

2 Ta vaatas, ja ennäe, väljal oli kaev. Ja vaata, sealsamas, selle kõrval, lebas kolm lamba- ja kitsekarja, sest sellest kaevust joodeti karju; kaevu suul aga oli suur kivi.

3 Kui kõik karjad olid kogunenud sinna, siis veeretati kivi kaevu suult, joodeti lambaid ja kitsi ning seati kivi tagasi oma paika kaevu suul.

4 Ja Jaakob küsis neilt: 'Vennad, kust te olete?' Ja nad vastasid: 'Me oleme Haaranist.'

5 Siis ta küsis neilt: 'Kas tunnete Laabanit, Naahori poega?' Ja nad vastasid: 'Tunneme küll!'

6 Ta küsis neilt: 'Kuidas ta käsi käib?' Ja nad vastasid: 'Hästi! Ja näe, sealt tuleb tema tütar Raahel karjaga.'

7 Ta ütles: 'Vaata, päike on alles kõrgel, pole veel aeg karja kokku ajada. Jootke loomi ja minge söötke neid!'

8 Aga nad vastasid: 'Me ei saa, enne kui kõik karjad on koos. Siis veeretatakse kivi kaevu suult ja me saame joota lambaid.'

9 Kui ta alles nendega rääkis, tuli Raahel oma isa karjaga, sest ta oli neid hoidmas.

10 Ja kui Jaakob nägi Raahelit, oma ema venna Laabani tütart, ja oma ema venna Laabani karja, siis Jaakob astus ligi ja veeretas kivi kaevu suult ning jootis oma ema venna Laabani lambaid.

11 Siis Jaakob suudles Raahelit, tõstis häält ja nuttis.

12 Ja Jaakob andis Raahelile teada, et ta on tema isa sugulane ja Rebeka poeg; ja Raahel jooksis ning teatas oma isale.

13 Ja kui Laaban kuulis sõnumit oma õepojast Jaakobist, siis ta jooksis temale vastu, kaelustas ja suudles teda ning viis ta oma kotta; ja ta jutustas Laabanile kõik, mis oli sündinud.

14 Siis ütles Laaban temale: 'Sa oled tõesti minu luu ja liha!' Ja ta jäi tema juurde kuuks ajaks.

15 Ja Laaban ütles Jaakobile: 'Kas sa sellepärast, et oled mu sugulane, peaksid mind teenima ilma palgata? Nimeta mulle oma palk!'

16 Laabanil aga oli kaks tütart; vanema nimi oli Lea ja noorema nimi oli Raahel.

17 Leal olid läiketa silmad, aga Raahel oli jumekas ja ilusa välimusega.

18 Jaakob armastas Raahelit, seepärast ta ütles: 'Ma teenin sind seitse aastat su noorema tütre Raaheli pärast!'

19 Laaban vastas: 'Ma annan ta parem sinule kui mõnele teisele mehele. Jää minu juurde!'

20 Ja Jaakob teenis Raaheli pärast seitse aastat, ja need olid tema silmis nagu üksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas.

21 Siis Jaakob ütles Laabanile: 'Anna mu naine mulle kätte, sest aeg on täis, et ma võin minna tema juurde!'

22 Laaban koguski kokku kõik selle paiga mehed ja tegi peo.

23 Aga õhtul ta võttis oma tütre Lea ja viis selle tema juurde; ja Jaakob heitis ta juurde.

24 Ja Laaban andis oma teenija Silpa oma tütrele Leale teenijaks.

25 Jõudis hommik, ja vaata, see oli Lea! Siis ütles Jaakob Laabanile: 'Mis sa mulle oled teinud! Eks ma ole Raaheli pärast sind teeninud? Mispärast sa mind petsid?'

26 Aga Laaban vastas: 'Ei ole meie pool kombeks anda noorem enne vanemat.

27 Pea sellega pulmanädal ära, siis me anname ka teise sulle teenistuse eest, kui sa mind veel teist seitse aastat teenid!'

28 Ja Jaakob tegi nõnda ning pidas sellega pulmanädala ära, siis ta andis oma tütre Raaheli temale naiseks.

29 Ja Laaban andis oma teenija Billa oma tütrele Raahelile teenijaks.

30 Siis Jaakob heitis ka Raaheli juurde, ta armastas ju Raahelit ikkagi rohkem kui Lead; ja ta teenis Laabanit veel teist seitse aastat.

31 Ent kui Issand nägi, et Lea hüljati, siis ta avas tema üsa; Raahel aga oli viljatu.

32 Ja Lea jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Ruuben, sest ta ütles: 'Issand on mu alandust näinud. Küllap mu mees hakkab nüüd mind armastama!'

33 Ja ta jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Issand on kuulnud, et mind hüljati. Seepärast on ta mulle ka selle andnud.' Ja ta pani temale nimeks Siimeon.

34 Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Nüüd viimaks mu mees kiindub minusse, sest ma olen temale kolm poega ilmale toonud!' Seepärast pandi sellele nimeks Leevi.

35 Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Nüüd ma kiidan Issandat!' Seepärast ta pani temale nimeks Juuda. Siis ta lakkas sünnitamast.

   

Des oeuvres de Swedenborg

 

Arcana Coelestia #395

Étudier ce passage

  
/ 10837  
  

395. 'Anyone killing Cain, vengeance will be taken on him sevenfold' means that to violate faith thus separated was utterly forbidden. This is clear from the meaning of 'Cain' as separated faith, and from the meaning of 'seven' as utterly inviolable. As is well known, the number seven was considered holy on account of the six days of creation and of the seventh, which is the celestial man in whom peace, rest, and the Sabbath exist. This is the reason why the number seven occurs so many times in the religious ceremonies of the Jewish Church, in every instance standing for that which is holy. It is also the reason why periods of time, long as well as short, were divided into seven, and were called weeks, as in the case of the long time intervals leading up to the time when the Messiah was to come, Daniel 9:24-25. A period of seven years is also called a week by Laban and Jacob, Genesis 29:27-28. Consequently wherever the number seven occurs it stands either for something holy or else for something utterly inviolable, as in David,

Seven times in the day I praise You. Psalms 119:164.

In Isaiah,

The light of the moon will be as the light of the sun, and the light of the sun will be sevenfold, as the light of seven days. Isaiah 30:26.

Here 'the sun' is love, and 'the moon' faith deriving from love, a faith which is to be as love.

[2] Just as the periods of man's regeneration divide into six before he reaches the seventh, which is the celestial man, so also do the periods of vastation even until nothing celestial is left. This was represented by the many captivities of the Jews, and by the last of them, the Babylonian, which was a captivity of seven decades, that is, seventy years. And it was several times stated that the land had to rest during its Sabbaths. It was also represented by Nebuchadnezzar, of whom it is said in Daniel,

His heart will be changed from man, and the heart of a beast given him until seven times will pass over him. Daniel 4:16, 25, 32.

In reference to the vastation of the last times it is recorded in John,

I saw another sign in heaven, great and wonderful - seven angels holding the seven Revelation 15:1, 6-7.

They will trample over the holy city for forty-two months (that is, six times seven). Revelation 11:2.

In the same book,

I saw a book [written] within and on the back, sealed with seven seals. Revelation 5:1.

Severe and increased penalties were for the same reason expressed by the number seven, as in Moses,

If you will not obey Me in this matter, I will chastise you seven times worse for your sins. Leviticus 26:18, 21, 24, 28.

In David,

Return to our neighbours sevenfold into their bosom. Psalms 79:12.

So then, it is because it was utterly forbidden to violate faith - since it had a use to serve, as has been stated - that the statement is made about 'vengeance being taken sevenfold on him who killed Cain'.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.