¹ Ja Jumal ütles Jaakobile: 'Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, kes sulle ennast ilmutas, kui sa põgenesid oma venna Eesavi eest!'

² Ja Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid koos temaga: 'Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!

³ Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin.'

⁴ Siis nad andsid Jaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad ja kõrvarõngad, mis neil kõrvus olid, ja Jaakob mattis need maha Sekemi ligidal oleva tamme alla.

⁵ Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.

⁶ Ja Jaakob jõudis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga.

⁷ Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks 'Peeteli Jumal', sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta põgenes oma venna eest.

⁸ Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti ühe tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.

⁹ Ja Jumal ilmutas ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja õnnistas teda.

¹⁰ Ja Jumal ütles temale: 'Jaakob on su nimi. Ärgu hüütagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!' Ja ta pani temale nimeks Iisrael.

¹¹ Ja Jumal ütles temale: 'Mina olen Kõigeväeline Jumal. Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist tulevad kuningad.

¹² Ja maa, mille ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, ma annan sinule; ka sinu soole pärast sind ma annan selle maa.'

¹³ Ja Jumal läks tema juurest üles paigast, kus ta temaga oli rääkinud.

¹⁴ Ja Jaakob püstitas samba sinna paika, kus ta temaga oli rääkinud, kivisamba, ja kallas selle peale joogiohvri ning valas õli.

¹⁵ Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli rääkinud, Peeteliks.

¹⁶ Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tükk maad oli minna Efratani, pidi Raahel sünnitama, ja tal oli raske sünnitus.

¹⁷ Tema raske sünnituse ajal ütles aitajanaine temale: 'Ära karda, sest ka seekord on sul poeg!'

¹⁸ Ja kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga tema isa kutsus teda Benjaminiks.

¹⁹ Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee äärde, see on Petlemma.

²⁰ Ja Jaakob püstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani.

²¹ Ja Iisrael läks teele ning lõi oma telgi üles teisele poole Karjatorni.

²² Ja kui Iisrael elas seal maal, juhtus, et Ruuben läks ja magas oma isa liignaise Billa juures. Ja Iisrael sai sellest kuulda ja see oli paha tema silmis.

²³ Jaakobil oli kaksteist poega; Lea pojad: Ruuben, Jaakobi esmasündinu, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon;

²⁴ Raaheli pojad: Joosep ja Benjamin;

²⁵ Billa, Raaheli teenija pojad: Daan ja Naftali;

²⁶ Silpa, Lea teenija pojad: Gaad ja Aaser. Need olid Jaakobi pojad, kes sündisid temale Mesopotaamias.

²⁷ Ja Jaakob jõudis oma isa Iisaki juurde Mamresse, Kirjat-Arbasse, see on Hebronisse, kus Aabraham ja Iisak olid võõrastena elanud.

²⁸ Ja Iisaki elupäevi oli sada kaheksakümmend aastat.

²⁹ Siis Iisak heitis hinge ja suri; ta koristati oma rahva juurde, vana ja elatanud; ta pojad Eesav ja Jaakob matsid tema.

¹ Abram went up out of Egypt: he, his wife, all that he had, and Lot with him, into the South.

² Abram was very rich in livestock, in silver, and in gold.

³ He went on his journeys from the South even to Bethel, to the place where his tent had been at the beginning, between Bethel and Ai,

⁴ to the place of the altar, which he had made there at the first. There Abram called on the name of Yahweh.

⁵ Lot also, who went with Abram, had flocks, and herds, and tents.

⁶ The land was not able to bear them, that they might live together: for their substance was great, so that they could not live together.

⁷ There was a strife between the herdsmen of Abram's livestock and the herdsmen of Lot's livestock: and the Canaanite and the Perizzite lived in the land at that time.

⁸ Abram said to Lot, "Please, let there be no strife between me and you, and between my herdsmen and your herdsmen; for we are relatives.

⁹ Isn't the whole land before you? Please separate yourself from me. If you go to the left hand, then I will go to the right. Or if you go to the right hand, then I will go to the left."

¹⁰ Lot lifted up his eyes, and saw all the plain of the Jordan, that it was well-watered everywhere, before Yahweh destroyed Sodom and Gomorrah, like the garden of Yahweh, like the land of Egypt, as you go to Zoar.

¹¹ So Lot chose the Plain of the Jordan for himself. Lot traveled east, and they separated themselves the one from the other.

¹² Abram lived in the land of Canaan, and Lot lived in the cities of the plain, and moved his tent as far as Sodom.

¹³ Now the men of Sodom were exceedingly wicked and sinners against Yahweh.

¹⁴ Yahweh said to Abram, after Lot was separated from him, "Now, lift up your eyes, and look from the place where you are, northward and southward and eastward and westward,

¹⁵ for all the land which you see, I will give to you, and to your offspring forever.

¹⁶ I will make your offspring as the dust of the earth, so that if a man can number the dust of the earth, then your seed may also be numbered.

¹⁷ Arise, walk through the land in its length and in its breadth; for I will give it to you."

¹⁸ Abram moved his tent, and came and lived by the oaks of Mamre, which are in Hebron, and built an altar there to Yahweh.