A Bíblia

 

Numbrid 16

Estude

   

1 Aga Korah, Jishari poeg, kes oli Leevi poja Kehati poeg, ja Daatan ja Abiram, Eliabi pojad, ja Oon, Peleti poeg Ruubeni poegadest, võtsid kätte

2 ja tõusid üles Moosese palge ees, nõndasamuti kakssada viiskümmend meest Iisraeli lastest, koguduse vürstid, kogudusest kutsutud nimekad mehed,

3 ja nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu ning ütlesid neile: 'Nüüd on küllalt! Sest terve kogudus - nad kõik on pühad ja Issand on nende keskel! Mispärast tõstate siis teie endid Issanda koguduse üle?'

4 Kui Mooses seda kuulis, siis ta heitis silmili maha

5 ja rääkis Korahi ning kogu ta jõuguga, öeldes: 'Homme ilmutab Issand, kes on tema oma, kes on püha ja keda ta laseb enesele ligineda. Kelle ta välja valib, seda ta laseb enesele ligineda.

6 Tehke nõnda: võtke enestele suitsutuspannid, Korah ja kogu ta jõuk,

7 tehke neisse tuli ja pange homme nende peale suitsutusrohtu Issanda ees; siis on see mees, kelle Issand välja valib, püha! Nüüd on sellest küllalt, Leevi pojad!'

8 Ja Mooses ütles Korahile: 'Kuulge ometi, Leevi pojad!

9 Ons teil vähe sellest, et Iisraeli Jumal teid on eraldanud Iisraeli kogudusest, lastes teid enesele ligineda, toimetama Issanda elamu teenistust ja seisma koguduse ees, et seda teenida?

10 Ta on lasknud ligineda sind ja kõiki su vendi, Leevi poegi, koos sinuga. Ja nüüd te nõuate ka preestriametit!

11 Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu?'

12 Ja Mooses läkitas kutsuma Daatanit ja Abirami, Eliabi poegi. Aga need ütlesid: 'Me ei tule!

13 Ons veel vähe, et oled meid toonud ära maalt, mis piima ja mett voolab, et meid kõrbes suretada, et sa tahad ennast teha ka veel valitsejaks meie üle?

14 Ei, sa ei ole meid viinud maale, mis piima ja mett voolab, ega ole meile andnud pärisosaks põlde ja viinamägesid! Kas tahad neil inimestel silmad välja torgata? Me ei tule!'

15 Siis Moosese viha süttis väga põlema ja ta ütles Issandale: 'Ära hooli nende roaohvreist! Ei ole ma neilt võtnud ühtegi eeslit ega ole ühelegi neist kurja teinud!'

16 Ja Mooses ütles Korahile: 'Sina ja kogu su jõuk olge homme Issanda ees, sina ja nemad ja Aaron,

17 ja igamees võtku oma suitsutuspann, pangu selle peale suitsutusrohtu ja igamees toogu Issanda ette oma suitsutuspann, kakssada viiskümmend suitsutuspanni, ka sina ja Aaron kumbki oma suitsutuspann!'

18 Siis nad võtsid igamees oma suitsutuspanni, tegid sellesse tule, panid selle peale suitsutusrohtu ja astusid kogudusetelgi ukse ette, ka Mooses ja Aaron.

19 Ja Korah kogus nende vastu terve koguduse kogudusetelgi ukse ette. Siis Issanda auhiilgus ilmutas ennast tervele kogudusele.

20 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:

21 'Lahkuge sellest jõugust, siis ma hävitan nad silmapilkselt!'

22 Aga nad heitsid silmili maha ja ütlesid: 'Jumal, kõige liha vaimude Jumal! Kui üks mees pattu teeb, kas sa vihastud siis terve koguduse peale?'

23 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

24 'Räägi kogudusega ja ütle: Minge ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest!'

25 Siis Mooses tõusis ja läks Daatani ja Abirami juurde, ja Iisraeli vanemad järgnesid temale.

26 Ja ta rääkis kogudusega, öeldes: 'Minge nüüd eemale nende jultunud meeste telkide juurest ja ärge puudutage midagi, mis on nende oma, et teid ei hävitataks kõigi nende pattude pärast!'

27 Siis läksid nad ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest; aga Daatan ja Abiram tulid välja ja seisid oma telkide uste ees, ka nende naised, lapsed ja imikud.

28 Ja Mooses ütles: 'Et Issand on mind läkitanud tegema kõiki neid tegusid ja et ma ei tee neid omast tahtest, seda te saate teada sellest:

29 kui nad surevad, nagu kõik inimesed surevad, ja kõigi muude inimeste karistus tabab ka neid, siis ei ole Issand mind läkitanud.

30 Aga kui Issand laseb sündida midagi erakorralist ja maa avab oma suu ja neelab nemad ja kõik, mis neil on, nõnda et nad lähevad elusalt alla hauda, siis te teate, et need inimesed on põlanud Issandat!'

31 Ja kui ta oli rääkinud kõik need sõnad, siis sündis, et nende all olev maa lõhkes

32 ja maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse.

33 Nõnda läksid nemad ja kõik, mis neil oli, elusalt hauda ja maa kattis nad ning nad hävitati koguduse hulgast.

34 Ja kogu Iisrael, kes oli nende ümber, põgenes nende kisa tõttu, sest nad ütlesid: 'Et maa ei neelaks ka meid!'

35 Ja Issanda juurest läks välja tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes oli ohverdanud suitsutusrohtu.

   

Das Obras de Swedenborg

 

Arcana Coelestia # 7978

Estudar Esta Passagem

  
/ 10837  
  

7978. 'And they baked the dough which they brought out of Egypt - unleavened cakes' means that from the truth of good further good was produced that had no falsity at all in it. This is clear from the meaning of 'baking' - when used in reference to the truth of good, meant by 'the dough' - as producing; from the meaning of 'the dough' as the truth of good, dealt with above in 7966; and from the meaning of 'unleavened cakes' as forms of good that have no falsity at all in them, since 'unleavened' means without falsity, see 2342, 7906. This is the second state of truth from good that they passed through when they were delivered, see above in 7966, 7972. The reason why 'cakes' means forms of good is that they are cakes of bread, and 'bread' in the internal sense is the good of love, dealt with in 276, 680, 2165, 2177, 3464, 3478, 3735, 3813, 4211, 4217, 4735, 4976, 5915. But bread in the form of cakes is distinguished from bread in general, in that bread in the form of cakes means the good of love towards the neighbour, which is spiritual good, while bread in general means the good of love to the Lord, which is celestial good. Such spiritual good was meant by 'the minchah' which was offered and burned with the sacrifice on the altar; for 'the minchah' was baked into cakes and into wafers, as is made clear in Exodus 29:2-3, 23-24, 32; Leviticus 2:2 and following verses; 6:20-21; Numbers 6:15, 19; 15:18-21.

[2] Something similar was meant by 'the twelve loaves of the presence which too were baked into cakes, described in Moses as follows,

You shall take fine flour and bake it into twelve cakes; two-tenths [of an ephah] shall there be in one cake. And you shall place them in two rows, six in a row, on the clean table before Jehovah. And you shall put pure frankincense on each row, and it shall be loaves of bread serving as a memorial, a fire-offering to Jehovah. Leviticus 24:5-9.

From these instructions it becomes clear that 'the loaves' meant what was holy, for such instructions would never have been issued but for that reason. And since they meant what was holy they were also called in verse 9 of the same chapter 'holiness of holinesses.' 1 But these loaves meant the good of celestial love, and their being baked into cakes meant forms of the good of spiritual love. From these verses and from those in the references given above it becomes clear that something similar is meant by the bread in the Holy Supper.

Notas de rodapé:

1. A very literal rendering of the Hebrew

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.