Біблія

 

Exodus 15

Дослідження

   

1 Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Issandale selle laulu; nad ütlesid nõnda: 'Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre.

2 Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.

3 Issand on sõjamees, Issand on ta nimi.

4 Vaarao sõjavankrid ja väe heitis ta merre, selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres.

5 Vetevood katsid nad, nad vajusid kivina sügavusse.

6 Issand, su parem käsi näitas oma jõudu; Issand, su parem käsi purustas vaenlase.

7 Suurima üleolekuga sa rebisid vastased maha, sa läkitasid oma vihaleegi, see põletas nad kõrtena.

8 Su vihapuhang paisutas vee, vallina seisis voolus, vood tardusid mere südames.

9 Vaenlane mõtles: 'Ajan taga, võtan kinni, jaotan saagi - mu hing täitub sellest. Tõmban oma mõõga, oma käega hävitan nad.'

10 Sina puhusid tuult, meri kattis nad, tinana vajusid nad võimsasse vette.

11 Kes on sinu sarnane jumalate keskel, Issand? Kes on sinu sarnane, pühakute keskel ülistatu, kardetava kuulsusega imetegija?

12 Sina sirutasid oma parema käe, maa neelas nad.

13 Oma armus sa juhtisid seda rahvast, kelle sa lunastasid; oma väes sa talutasid teda oma püha eluaseme juurde.

14 Rahvad kuulsid ja värisesid, ahastus haaras Vilistimaa elanikke.

15 Siis Edomi pealikud ehmusid, Moabi vürste valdas värin, kõik Kaanani elanikud vabisesid.

16 Heitumus ja hirm tabas neid, nad tummusid kivina su võimsa käsivarre pärast, kui su rahvas, Issand, läks läbi, kui läks läbi see rahvas, kelle sina oled loonud.

17 Sa viid selle ja istutad oma pärisosa mäele, paika, mille sina, Issand, oled teinud oma asupaigaks, pühamusse, Issand, mille valmistavad sinu käed.

18 Issand on kuningas ikka ja igavesti!'

19 Kui siis vaarao hobused, ta sõjavankrid ja ratsanikud läksid merre ja Issand tõi tagasi nende peale mere vee, Iisraeli lapsed aga käisid kuiva mööda keset merd,

20 siis naisprohvet Mirjam, Aaroni õde, võttis trummi kätte, ja kõik naised käisid tema järel trummidega ja ringtantsu tantsides.

21 Ja Mirjam laulis neile: 'Laulge Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre!'

22 Siis Mooses käskis Iisraeli Kõrkjamere äärest edasi minna; nad läksid Suuri kõrbesse ja käisid kõrbes kolm päeva ega leidnud vett.

23 Nad jõudsid Maarasse, aga ei saanud Maara vett juua, sest see oli kibe; seepärast pandi sellele nimeks Maara.

24 Ja rahvas nurises Moosesega, öeldes: 'Mida me joome?'

25 Aga tema hüüdis Issanda poole ja Issand näitas temale ühte puud; siis ta heitis selle vette ja vesi muutus magusaks. Seal andis Issand rahvale seaduse ja õiguse, ja seal ta katsus teda läbi.

26 Ja ta ütles: 'Kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija.'

27 Siis nad tulid Eelimisse; seal oli kaksteist veeallikat ja seitsekümmend palmipuud. Ja seal nad lõid leeri üles vee äärde.

   

Біблія

 

Nehemja 9:10

Дослідження

       

10 Sina tegid tunnustähti ja imetegusid vaarao ja kõigi tema sulaste ja kogu tema maa rahva kallal, sest sa teadsid, et nad nende vastu ülbed olid olnud, ja sa tegid enesele nime, nagu see tänapäevalgi on.

З творів Сведенборга

 

Arcana Coelestia #5208

Вивчіть цей уривок

  
/ 10837  
  

5208. 'And Pharaoh awoke' means a state of enlightenment. This is clear from the meaning of 'awakening' as receiving enlightenment, dealt with in 3715; and from the representation of 'Pharaoh' as the natural, dealt with previously, from which it is evident that 'Pharaoh awoke' means a state of enlightenment within the natural. The word enlightenment is used here to mean a general enlightenment coming from the celestial of the spiritual, and so from what is within. In that which is lower the enlightenment that comes or flows from what is within is a general one, but it becomes gradually less general, and at length becomes particular as truths from good are implanted there. For every truth from good is a shining light and a source of enlightenment. This now explains the statement made just above in 5206, that truths in the natural were banished. These truths are banished so that the natural may then be enlightened generally from what is within, after which truths in their own proper order are restored there within that general light, causing the enlightenment of the natural to be made a particular one.

[2] A state of agreement between a person's spiritual and his natural, or between his internal and his external, is effected in this manner. For truths are acquired first, but then they are so to speak banished. They are not in fact banished but are hidden, at which point what is lower has a general light shed upon it from what is higher, or what is without receives that light from what is within; and in that light the truths are restored to their own proper order. As a consequence of this all the truths there become images of the general whole to which they belong, and they then exist in a state of agreement. In every single thing that comes into being not only in the spiritual world but also in the natural world, what is general comes first; then less general aspects are gradually inserted, and at length particular details. Unless this kind of insertion or filling in takes place, nothing holds together at all; for whatever is not part of a general whole and does not depend for its existence on that general whole ceases to be anything, see 917, 3057, 4269, 4325 (end), 4329 (middle), 4345, 4383.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.