De obras de Swedenborg

 

Izimfihlakalo Zezulu #1

Estudiar este pasaje

  
/ 10837  
  

1. INCWADI KAGENESIS

Kakho umuntu ongabona ngokusukela engqondweni yemvelo yeZwi yeThestamente eliDala ukuthi lengxenye yeZwi imumethe izimfihlo zasezulwini ezijulile, nokuthi konke okuqukethwe kuyo, kabanzi nangemininingwane, kuphathelene neNkosi, nezulu laYo, nesonto, nenkolo, nazozonke izinto ezixhumene nalezizinto. Ngokuba engqondweni yemvelo noma yamabala yalengxenye yeZwi, umuntu angabona kuphela—kabanzi—ukuthi zonke izinto kuyo ziphathelene namasiko nemithetho eSonto lamaJuda. Nokho iqiniso elimsulwa wukuthi kulolo nke leloZwi kukhona okungaphakathi okungaveli nakancane kokungaphandle ngaphandle kokuyingcosane okwadalulwa futhi kwachazwa yiNkosi kuBafundi baYo; njengokuthi imihlabelo ifanekisa iNkosi; ukuthi izwe laseK-hanana neJerusalema kufanekisa izulu—okuyisizathu sokuba kubizwe ngeKhanana lasezulwini nangeJerusalema lasezulwini—nokuthi iPharadisi lifanekisa okufanayo. (Mathewu 6:33)

  
/ 10837  
  

De obras de Swedenborg

 

Izimfihlakalo Zezulu #814

Estudiar este pasaje

  
/ 10837  
  

814. Uhlobo lwemimoya oluqukethe inzondo eyesabekayo, kanjalo olubhodla impindiso, lungaphefumuli lutho olunye ngaphandle kokubulala omunye umumoya, lunganeliseki lungakakufezi lokho, luvalelwe esihogweni esiwukufa nesijule kakhulu lapho kunuka khona iphunga elibi kakhulu lezidumbu. Okumangalisayo wukuthi lemimoya ilithanda kakhulu lelophunga kangangoba ikhetha lona phakathi kwamaphunga amnandi ngokwedlulele. Lubi kakhulu kangako uhlobo namalutha aphuma ebubini kwalemimoya. Isihogo salemimoya yiso esiphafuka lelophunga; nalapho lesisihogo sivulwa, okuyinto engavamile ukwenzeka, futhi lapho yenzeka yenzeka isikhathi esin-cane, iphunga elibi elikhuphuka liphu ma kuso libi futhi linamandla kangangoba imimoya ayikwazi ukuhlala kuleyondawo ephafukelwayo. Abanye genii noma imimoya ephindisayo, ike yalethwa kimi iphuma kulesosihogo ukuze ngiyibone noma ngiyazi ukuti injani. Yangcolisa umoya ngokuphefumula umoya owubuthi nomubi kan-gangoba imimoya eyayingihaqile yasuka ngenxa yokuthi ayikwazanga ukuwubekezelela, khonalapho umoya wayo wabanga ukuba isisu sami siguquke, kuthi kangiphalaze.

[2] Leyomimoya ephindisayo yazethule kimi njengengane encane, enobuso obuthandekayo, ithukuse isinqindi sokugwaza kuyo, yathunyelwa kimi iphethe indishi esandleni. Ngalokhu, ngaziswa ukuthi yabe inenhloso yokubulala, ngokugwaza noma ngobuthi, nalokhu ikwenze ngesu lokuzenzisa ubusulwa. Kepha oqotsheni lwayo yayinqunu futhi inemizimba emnyama kakhulu. Nokho masinya yabuyiselwa esihogweni sayo esiwuqobo lokufa, ngavunyelwa nokubona indlela lemimoya eyayingena ngayo esihogweni sayo. Yayihamba iya ngakwesokunxele sami, ekuphakameni okuqondene nenhlafuno yami, yahamba ibanga elide ngaphambi kokuphulukundlela ingene esihogweni sayo. Lapho yehlela esihogweni sayo yayidlula entweni efana nomlilo, idlule entuthwini eshunqayo nefana nentuthu yembuthuma, maqede ngezansi kwaleyombuthuma bangene ezingxenyeni ezingaphambili lapho kwakukhona imigede eminingi emnyama eyehlela phansi. Ngesikhathi behlela esihogweni sabo, ngasosonke lesosikhathi babebalisa emiqondweni yabo befuna ukwenza ububi—ngaphandle kwesizathu—ikakhulu emimoyeni emsulwa. Ngesikhathi lemimoya yehla yedlula emlilweni yayikhala imemeza kakhulu. Ukuze lemimoya yaziwe ukuthi iphumaphi nokuthi inhloboni, lapho ithunyelwa ngaphandle iphathiswa indilinga ethile enanyathiselwe ngameva ensimbi anombala wethusi; nalendilinga balokhu beyicindezela beyijikijikisa, okuyisu lokukhombisa ukuthi banhloboni nokuthi baboshiwe noma bavalelwe.

  
/ 10837  
  

De obras de Swedenborg

 

Izimfihlakalo Zezulu #1106

Estudiar este pasaje

  
/ 10837  
  

1106. Kukhona abantu okwathi lapho besaphila emhlabeni bamunca amanga enkolo yokholo lwabo ngen-xa yobunguphane nokungazi kwabo, kodwa nokho benonembeza othile ohambisana nemigomonqangi yokholo lwabo. Loluhlobo lwabantu kaluphilanga njengabanye abantu—kaluphilanga ngenzondo, ngokuphindisa, nangokuphinga. Lolohlobo lwabantu kaluvunyelwa ukungena emiphakathini yasezulwini umanje isaqhutshwa ngamanga, ngokuba lapho lababantu bekulesosimo bangadunga leyomiphakathi. Ngakhoke balindiswa emhlabeni ongezansana kancane isikhathi esithile ukuze kukhishwe imigomo engamanga kubo. Isikhathi abasihlala kulowomhlaba, eside noma esifishane, sikhanyelelwa wuhlobo lwamanga, impilo ephuma kuwona, nezinga lokugxila kwaleyomigomo engamanga. Abanye babo bezwa ubuhlungu obukhulu, kanti abanye bezwa ubuhlungu obun-cane ngenkathi belapho. Ubuhlungu ababuzwayo yibona obubizwa nge “zincithakalo”, eziphathwa kakhulu eZwini. Lapho sesiphelile isikhathi sabo sencithakalo benyuselwa ezulwini, nanjengabantu abayizifiki bamukela imfundiso yamaqiniso enkolo, efundiswa yizingelosi ezibamukelayo noma abafikela kuzo.

  
/ 10837