De obras de Swedenborg

 

Izimfihlakalo Zezulu #0

Estudiar este pasaje

/ 10837  
  

IZIMFIHLO ZASEZULWINI EZIQUKETHWE EZIBHALWENI EZINGCWELE NOMA EZWINI LENKOSI ZISONJULULIWE KUQALWA ENCWADINI KAGENESIS KANYE NEZINTO EZIMANGALISAYO EZIBONWE EMHLABENI WEMIMOYA NASEZULWINI LEZINGELOSI

KULOTSHWE WU EMANUEL SWEDENBORG

KWAHUNYUSHWA KUSUSWA ESINGISINI KUYISWA ESIZULWINI UMQINGO WOKUQALA

IHUNYUSHWE NGU wuZAMOKUHLE T. ZUNGU

---

Arcana Coelestia: The Heavenly Arcana contained in the Holy Scripture or Word of the Lord unfolded in the Book of Genesis together with wonderful things seen in the World of Spirits and in the Heaven of Angels

By Emanuel Swedenborg

Translated into Zulu by Zamokuhle T. Zungu

---

UHLU LOMLOBI LWEZIHLOKO EZIQUKETHWE EMQINGWENI WOKUQALA.

IziMfihlo zeZulu ezisonjululwe eziBhalweni eziNgcwele noma eZwini leNkosi zikwiNcazelo, eyiNgqondo engaPhakathi yeZwi. Ukuthi lengqondo inhloboni kungabonwa kulezozinto ezikhonjiswe malungana nayo ngokusukela eLwazini lokuzazela mathupha ezinombolweni 1767-1777, 1869-1879; nasemongweni noma engqikithini yenkulumo (ezinombolweni 1-5, 64-66, 167, 605, 920, 937, 1143, 1224, 1404, 1405, 1408, 1409, 1502 ekugcineni, 1540, 1659, 1756, 1783, 1807).

IZinto eziMangalisayo ezibonwe eMhlabeni weMimoya naseZulwini leziNgelosi, kuqalwe ngazo futhi zajotshelelwa ezahlukweni ezimbalwa. Kulomqingo kukhona lezizihloko ezilandelayo:

Mayelana nokuVuswa komuntu kwabafileyo, nokungena kwakhe ekuphileni okuphakade (n. 168-181).

Isiqhubezo mayelana nokungena komuntu ekuphileni okuphakade (n. 182-189; naku 314-319).

Ukuthi ngaleyonkathi impilo yoMphefumulo noma yoMumoya injani (320-323).

Ezinye izibonelo zemicabanga yeMimoya yokuthi yayicabangani ngoMphefumulo noma ngoMumoya ngenkathi isesemzimbeni wemvelo (n. 443-448).

Mayelana neZulu kanye neNjabulo yaseZulwini (n. 449-459; 537-546; 547-553).

Mayelana namaBandla abumba noma enza iZulu (n. 684-691).

Mayelana nesiHogo (n. 692-700).

Mayelana neziHogo zalabo abebebuswa yiNzondo, ukuPhindisa, noluNyae ezimpilweni zabo zemvelo (n. 814-823).

Mayelana neziHogo zalabo abebebuswa wukuPhinga neSigweba; mayelana futhi neziHogo zabaKhohlisi nezabaThakathikazi (n. 824-831).

Mayelana neziHogo zabaHahayo; namayelana neJerusalema eliNgcolile, nabaPhangi eHlane; namayelana nothuvi obugcwele eziHogweni zalabo abebecwile ezinjabulweni zomzimba noma zezinzwa besaphila emhlabeni wemvelo (n. 938-946).

Mayelana nezinye iziHogo ezehlukile kulezi esezibalwe ngenhla (n. 947-970).

Mayelana neziNcithakalo (n. 1106-1113).

UHlu lomlobi lwezihloko eziqukethwe emqingweni wesikhombisa.

IziMfihlakalo zezulu ezisonjululwe ezibhalweni eziNgcwele noma ezwini leNkosi ziqukethwe ezincazelweni, eyingqondo engaphakathi yezwi. Izanduleliso ezendulela izahluko ezimbalwa ziyincazelo yalokhu okulandelayo: Ziyincazelo eyingqondo engaphakathi yamazwi eNkosi akuMathewu 25:34-36 (ezinombolweni 4954-4959).

Ziyisiqhubezo mayelana nokuqhamisana komuntu noMuntu oMkhulu: ukuqhamisana kwamanyonga nezitho ezixhumene nawo (ezinombolweni 5050-5062).

Ziyincazelo eyingqondo engaphakathi yamazwi eNkosi akuMathewu 25:37-46 (ezinombolweni 5063-5071).

Ziyisiqhubezo mayelana nokuqhamisana komuntu nomuntu omkhulu: ukuqhamisana kwezitho zomuntu zangaphakathi nezitho zomuntu omkhulu zangaphakathi (ezinombolweni 5171-5190).

Ziyisiqhubezo mayelana nokuqhamisana komuntu nomuntu omkhulu (ezinombolweni 5377-5396).

Ziyisiqhubezo mayelana nokuqhamisana komuntu nomuntu omkhulu: ukuqhamisana kwesikhumba, izinwele, namathambo (ezinombolweni 5552-5573).

Ziyisiqhubezo mayelana nokuqhamisana: ukuqhamisana kwezifo nomhlaba kamoya (ezinombolweni 5711-5727).

UHLU LOMLOBI LWEZIHLOKO EZIQUKETHWE KULOMQINGO.

Kuqukethwe izimfihlakalo zezulu ezethulwe ngencazelo yengqondo enga pha-kathi yeZibhalo ezingcwele noma yeZwi.

Okujotshelelwe ekugcineni kwezinye iZahluko kumayelana nezingelosi ka nye nemimoya okuhanqa umuntu (bheka izinombolo 5846-5866).

Isiqhubezo mayelana nezingelosi kanye nemimoya okuhanqe umuntu (bheka izinombolo 5976-5993).

Kujotshelelwe okumayelana nomngenela nobudlelwane bomphefumulo emzimbeni wemvelo (bheka izinombolo 6053-6058).

Isiqhubezo mayelana nomngenela nobudlelwane bomphefumulo emzimbeni wemvelo (6189-6215).

Isiqhubezo mayelana nomngenela nobudlelwane bomphefumulo emzimbeni wemvelo (6307-6327).

Isiqhubezo mayelana nomngenela nobudlelwane bomphefumulo emzimbeni wemvelo (bheka izinombolo 6466-6496).

Isiqhubezo mayelana nomngenela nobudlelwane bomphefumulo emzimbeni wemvelo (bheka izinombolo 6598-6626).

Okunye okulotshiwe (bheka amakhasi 503, 504).

/ 10837  
  

De obras de Swedenborg

 

Izimfihlakalo Zezulu #1756

Estudiar este pasaje

  
/ 10837  
  

1756. Konke lokhu okwethulwe ngenhla kuyizinto eziqukethwe yingqondo engaphakathi yalesiSahluko esiphezu kwaso; kodwa konke ukulandelana kwemicabango, nobuhle bakho, kakunakubonakala uma zonke izinto, yileyo naleyo ichazwa ngokusukela encazelweni yamagama, njengoba kungabonakala uma imicabango iqondwa njengomqondo owodwa. Lapho lemicabango yalesiSahluko iqondwa ngengomqondo owodwa leyomicabango ehlakazekile noma esabalele ibonakala ihlangene ngokumangalisayo futhi ixhumene. Lesisimo sifana nesomuntu olalele omunye umuntu ekhuluma kodwa olalele anake noma ahlaziye amagama asetshenziswayo. Lapho-ke umuntu olalele kawutholi umqondo ophelele njengoba ebezowuthola ukuba ubenganakile amagama noma amazwi ngalinye nokufanekiswa ngawo. Ngokuba ubuhlobo obuphakathi kwengqondo engaphakathi yeZwi nengqondo engaphandle noma yemvelo yeZwi buyafana nobuhlobo obuphakathi kwenkulumo namazwi ayo lapho izwi ngalinye lenkulumo lingahlaziywa, ikakhulu lapho linganakwa, nalapho umqondo ugxiliswa engqondweni yezinto ezifanekiswa ngamagama noma ngamazwi omuntu okhulumayo.

[2] Indlela yokubhala yasemandulondulo yayifanekisa izinto zempela kumbe izihloko ezithile ngabantu nangezisho, okwakuyizihloko nezisho okwakufanekiswa ngakho izinto ezazehluke geqe kulabobantu noma kulezozisho. Abalobi bangaleyonkathi babeloba imilando yabo ngalendlela, beloba kanjalo malungana nempilo noma nezenzeko zomphakathi kanye nangempilo yangasese. Imbala babebhala ngendlela yokuba kungabikho lutho emibhalweni yabo eyayifanele ukuqondwa njengoba ilotshiwe, kodwa kufanele kuqondwe okunye okumumethwe ngamazwi noma ngamagama elotshwe ngawo. Umkhuba wokubhala ngalendlela babenawo kangangoba babethula zonke izinhlobo zezinkanuko njengezithixo nezithixokazi ezakhonzwa kamuva ngabahedeni noma ngamaqaba njengezinto ezinoBunkulunkulu, njengoba abantu abafundileyo bekwazi lokhu ngoba izincwadi ezilotshwe ngaleyondlela zisekhona nanamhlanje. Loluhlobo lokuloba lwalusuka kubantu basemandulondulo ababephila ngaphambi kukaZamcolo, ababefanekisa izinto zasezulwini nezinto zoBunkulunkulu ngesu lezinto zemvelo ezisemkhathini nasemhlabeni. Ngokufanekisa kanjalo babegcwalisa imiqondo nemiphefumulo yabo ngezintokozo nangobumnandi lapho bebuka izinto zemvelo ezisemkhathini, ikakhulu lezozinto ezazikhanga ngesimo, ngesakheko nangehlelo kwazo. Yingakho zonke izincwadi zeSonto langaleyonkathi zazilotshwe ngaleyondlela. UJobe ungenye yezincwadi ezilotshwe ngalendlela; neCulo lamaCulo likaSolomoni lilotshwe ngendlela elingisa eyalezozincwadi. Zombili izincwadi ezigagulwa wuMose kuNumeri 21:14, 27, zazilotshwe ngaleyondlela, kanye nezinye izincwadi eziningi esezashabalala.

[3] Ngenxa yokuthi loluhlobo lokuloba lwalusuka emandulondulo, ngakhoke lwaluhlonishwa kakhulu ngabantu abangaphandle kweSonto kanye nozalo lukaJakobe, luhlonishwa kangangoba konke okwakungalotshiwe ngalolohlobo noma ngaleyondlela kwakungathathwa njengento yoBunkulunkulu. Yingakho futhi labobantu begunywa noma bevuswa wumumoya obikezelayo, babekhuluma ngendlela efanayo, okuyinto eyayenzeka ngezizathu ezifihlakele. Wayekhuluma ngaleyondlela uJakobe (Genesise 49:3-27) ; uMose wayekhuluma ngaleyondlela (Eksodusi 15:1-21) ; naku (Duteronomi33:2 ekugcineni) ; uBhalamu, owayengomunye wamadodana asempumalanga yeSiriya, lapho iSonto laseMandulo laqhubeka nokusimama (Numeri 23:7-10; 19-24; 24:5-9; 17-24) ; uDebhora noBharakhi (AbAhluleli 5:2 ekugcineni) ; uHanna (1 Samuweli 2:2-10), nabanye abaningi. Yize, ngaphandle kwengcosane, babengaqondi futhi bengazi ukuthi amazwi ababewaphimisa ayefanekisa izinto zasezulwini zombuso weNkosi neSonto, nokho babengenwa yitwetwe nokumangala, ngoba bezwa ukuthi kukhona okoBunkulunkulu nokungcwele kubona.

[4] Kodwa abantu abafundileyo emhlabeni bebengakakwazi ukuthi imilando eseZwini ibhalwe ngendlela efanayo, okungukuthi, ukuthi amagama agagulwa kulo nezisho ezithile okusetshenziswe ekufanekiseni izinto zezulu lamazulu nezinto zezulu likamoya zombuso weNkosi, ngaphandle kokuthi iZwi lifunzelelwe ngisho nangechashaza uqobo lwalo, nokuthi lowo nalowomniningwane okulo umumethe imfihlakalo ethile.

  
/ 10837  
  

De obras de Swedenborg

 

Arcana Coelestia #4807

Estudiar este pasaje

  
/ 10837  
  

4807. CHAPTER 38

In the preliminary section of the previous chapter, in 4661-4664, an explanation was begun of what, in Matthew 25:31-end, the Lord said about judgement on the good and the evil, who are there called the sheep and the goats. What the internal sense of those words is has not yet been explained, but comes up for explanation now in the preliminary sections of this and a couple of chapters 1 following it. From these explanations it will be clear that by a last judgement in this parable He did not mean a last phase of the world, when - for the first time - the dead will rise again and will be gathered before the Lord and will be judged, but that He meant the last phase of a person passing over from the world to the next life, this point being his time of judgement. This is the judgement He meant. But none of this is seen from the sense of the letter, only from the internal sense. The reason the Lord spoke in the way He did is that He spoke using representatives and meaningful signs, as He has done everywhere else in the Old Testament Word and in the New. For to speak using representatives and meaningful signs is to speak simultaneously to the world and to heaven, that is, both to men and to angels. This kind of speech, being universal, is Divine and therefore proper to the Word. Consequently, those who are in the world and are interested only in worldly matters grasp nothing else from the words spoken by the Lord regarding a last judgement than the idea that everyone's resurrection will take place at one and the same point in time, when the Lord will sit on a throne of glory and address those gathered together there in the words used in the parable. But those who are interested in heavenly matters know that each person rises again at the point in time when he dies, and that the Lord's words in the parable carry the teaching that everyone will be judged according to what his life is, thus that everyone brings his judgement with him because he brings his life with him.

Notas a pie de página:

1. The Latin means 'several chapters', but they are in fact only two.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.