¹ Mina olen mees, kes nägi viletsust tema nuhtluse nuudi all.

² Ta ajas mind ja pani mind käima pimeduses, mitte valguses.

³ Tõesti, ta pööras oma käe minu vastu ja tõstab seda minu vastu iga päev.

⁴ Ta kulutas mu liha ja naha, ta murdis mu luud.

⁵ Ta ehitas mu vastu kindluse ja ümbritses mind kibeduse ning vaevaga.

⁶ Ta pani mu istuma pimedusse nagu need, kes on ammu surnud.

⁷ Ta tegi mu ümber müüri ja ma ei pääse välja, ta pani mind raskeisse ahelaisse.

⁸ Kuigi ma hüüan ja karjun appi, summutab tema mu palved.

⁹ Ta tegi mu teele tahutud kividest müüri, rikkus mu teerajad.

¹⁰ Ta on mulle varitsevaks karuks, peidus olevaks lõviks.

¹¹ Ta paiskas segi mu teed, kiskus mind lõhki, tegi mu lagedaks.

¹² Ta tõmbas oma ammu vinna ja pani mind oma nooltele märgiks.

¹³ Ta laskis oma nooled mu neerudesse.

¹⁴ Ma olen kogu oma rahva naeruks, nende igapäevaseks pilkelauluks.

¹⁵ Ta toitis mind kibedate taimedega, jootis mind koirohuga.

¹⁶ Ta vajutas mu põrmu, laskis mu hambad kuluda sõmeras.

¹⁷ Jah, sina tõukasid mu hinge rahupõlvest välja, ma olen unustanud, mis on õnn.

¹⁸ Ma ütlen: Kadunud on mu jõud ja mu lootus Issanda peale.

¹⁹ Mõtle mu viletsusele ja kodutusele, koirohule ja mürgile!

²⁰ Sina küll mõtled sellele, et mu hing on rõhutud.

²¹ Seda võtan ma südamesse, sellepärast loodan ma veel:

²² see on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud:

²³ need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!

²⁴ Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale.

²⁵ Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.

²⁶ Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet.

²⁷ Hea on mehele, kui ta kannab iket oma nooruses.

²⁸ Ta istugu üksi ja vakka, kui see on pandud ta peale!

²⁹ Ta pistku oma suu põrmu - võib-olla on veel lootust!

³⁰ Ta andku oma põsk sellele, kes teda lööb, et ta oleks küllalt teotatud!

³¹ Sest Issand ei tõuka ära igaveseks.

³² Kui ta on kurvastanud, siis ta ka halastab oma suure helduse pärast.

³³ Sest ta ei alanda ega kurvasta inimlapsi mitte südamest.

³⁴ Kui jalge alla tallatakse kõik vangid maal,

³⁵ kui väänatakse mehe õigust Kõigekõrgema palge ees,

³⁶ kui inimesele tehakse ülekohut tema riiuasjas - kas Issand seda ei näe?

³⁷ Kes ütleb, et midagi sünnib, ilma et Issand oleks seda käskinud?

³⁸ Eks tule Kõigekõrgema suust niihästi kuri kui hea?

³⁹ Miks inimesed elus nurisevad? Igaüks nurisegu omaenese patu pärast!

⁴⁰ Uurigem ja proovigem oma teid ja pöördugem tagasi Issanda juurde!

⁴¹ Tõstkem oma südamed ja käed Jumala poole taevas!

⁴² Me oleme üleastujad ja vastuhakkajad, sina ei andnudki meile andeks.

⁴³ Sa oled peitunud vihasse, oled meid jälitanud, armuta surmanud.

⁴⁴ Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.

⁴⁵ Sa oled teinud meid pühkmeiks ja jätisteks rahvaste seas.

⁴⁶ Kõik meie vaenlased ajavad oma suu ammuli meie vastu.

⁴⁷ Meile on tulnud hirm ja haud, hävitus ja hukkumine.

⁴⁸ Veeojad voolavad mu silmist mu rahva tütre hävingu pärast.

⁴⁹ Mu silmad voolavad lakkamatult, pisaratel ei ole pidamist,

⁵⁰ kuni Issand vaatab taevast alla ja näeb.

⁵¹ Mu silm teeb mu hingele valu kõigi mu linna tütarde pärast.

⁵² Tõesti, nagu lindu küttisid mind need, kes põhjuseta on mu vaenlased.

⁵³ Nad tahtsid mu elu kustutada kaevus ja pildusid mu peale kive.

⁵⁴ Vesi tõusis mul üle pea, ma ütlesin: 'Nüüd olen kadunud!'

⁵⁵ Ma hüüdsin su nime, Issand, sügavaimast kaevust.

⁵⁶ Sina kuulsid mu hüüdu: 'Ära peida oma kõrva mu appihüüde eest, et saaksin kergendust!'

⁵⁷ Sa olid ligi, kui ma sind hüüdsin, sa ütlesid: 'Ära karda!'

⁵⁸ Sina, Issand, seletad mu hinge riiuasja, sina lunastad mu elu.

⁵⁹ Sina, Issand, näed mu rõhumist, mõista mulle õigust!

⁶⁰ Sina näed kogu nende kättemaksu, kõiki nende kavatsusi mu vastu.

⁶¹ Sina kuuled nende laimamist, Issand, kõiki nende kavatsusi minu vastu.

⁶² Mu vastaste huuled ja nende pomin on mu vastu iga päev.

⁶³ Vaata, kas nad istuvad või tõusevad - mina olen nende pilkelaul.

⁶⁴ Maksa neile kätte, Issand, nende kätetööd mööda!

⁶⁵ Anna neile paadunud süda, tulgu su sajatus nende peale!

⁶⁶ Aja neid taga raevus ja hävita nad Issanda taeva alt!

¹ Siis Vaim tõstis minu üles ja viis mu Issanda koja Idaväravasse, mis on ida poole; ja vaata, värava suus oli kakskümmend viis meest ja ma nägin nende keskel Jaasanjat, Assuri poega, ja Pelatjat, Benaja poega, rahva ülemaid.

² Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, need on mehed, kes kavatsevad nurjatust ja peavad kurja nõu selle linna vastu;

³ nad ütlevad: 'Aeg ei ole käes, et ehitada kodasid. See linn on pott ja meie oleme liha.'

⁴ Seepärast kuuluta neile prohvetlikult, kuuluta prohvetlikult, inimesepoeg!'

⁵ Siis langes mu peale Issanda Vaim ja ütles mulle: 'Räägi: Nõnda ütleb Issand: Nii te ütlete, Iisraeli sugu, ja mis teil mõttes on, seda ma tean!

⁶ Palju on teie poolt mahalööduid selles linnas ja te olete mahalöödutega täitnud selle tänavad.

⁷ Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Teie mahalöödud, keda te olete pannud selle keskele, on liha, ja see linn on pott, aga ma viin teid sellest välja.

⁸ Mõõka te kardate, aga mina toon mõõga teie kallale, ütleb Issand Jumal.

⁹ Ma viin teid välja selle keskelt ja annan teid võõraste kätte; otsused teie kohta viin ma täide.

¹⁰ Te langete mõõga läbi, Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle ja te saate tunda, et mina olen Issand.

¹¹ See linn ei ole teile potiks ja teie ei ole lihaks selle sees: Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle.

¹² Ja te saate tunda, et mina olen Issand, sest te ei ole käinud mu määruste järgi ega ole teinud mu seaduste järgi, vaid olete teinud nende paganate seaduste järgi, kes asuvad teil ümberkaudu.'

¹³ Aga kui ma prohvetlikult kuulutasin, suri Pelatja, Benaja poeg; siis ma langesin silmili ja kisendasin suure häälega ning ütlesin: 'Oh Issand Jumal! Kas sa teed lõpu Iisraeli jäägile?'

¹⁴ Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹⁵ 'Inimesepoeg, su vennad, su vennad, sugulased ja kogu Iisraeli sugu üheskoos on need, kelle kohta Jeruusalemma elanikud ütlevad: 'Nad on Issandast kaugel, maa on antud omandiks meile!'

¹⁶ Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kuigi ma olen nad viinud kaugele paganate sekka ja kuigi ma olen nad pillutanud mööda maid, olen ma siiski pisut olnud neile pühamuks maades, kuhu nad on sattunud.

¹⁷ Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Mina kogun teid rahvaste seast ja korjan teid maadest, kuhu teid on pillutatud, ja ma annan teile Iisraeli maa.

¹⁸ Siis nad tulevad sinna ja kõrvaldavad sealt kõik selle põlastusväärsused ja kõik selle jäledused.

¹⁹ Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame,

²⁰ et nad käiksid mu määruste järgi ning peaksid mu seadusi ja täidaksid neid; siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.

²¹ Aga kelle süda käib nende põlastusväärsuste ja nende jäleduste meele järgi, nende eluviisid panen ma nende oma pea peale, ütleb Issand Jumal.'

²² Siis tõstsid keerubid oma tiivad ja üheaegselt nendega tõusid rattad ning ülal nende kohal oli Iisraeli Jumala auhiilgus.

²³ Ja Issanda auhiilgus tõusis üles linna keskelt ning jäi seisma mäele, mis on ida pool linna.

²⁴ Aga Vaim tõstis mind üles ja viis mind Kaldeasse vangide juurde nägemuses, Jumala Vaimus; siis kadus mul nägemus, mida ma olin näinud.

²⁵ Ja ma jutustasin vangidele kõigist Issanda sõnadest, mis ta mulle oli ilmutanud.

³ Oma tulises vihas raius ta maha kõik Iisraeli sarved. Ta tõmbas tagasi oma parema käe vaenlase ees ja süttis Jaakobis otsekui tuleleek, mis põletab ümbruse.