बाइबल

 

Jeremija 39

पढाई करना

   

1 Ja kui Jeruusalemm oli vallutatud - Juuda kuninga Sidkija üheksandal aastal kümnendas kuus oli Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja kogu tema sõjavägi tulnud Jeruusalemma vastu ja oli asunud seda piirama,

2 ja oli Sidkija üheteistkümnendal aastal neljanda kuu üheksandal päeval tunginud linna sisse -,

3 siis tulid kõik Paabeli kuninga vürstid ja asusid keskmisse väravasse: Neergal Sar-Eser, Samgar-Nebo, Sar-Sekim, ülemkammerhärra, Neergal Sar-Eser, ülemmaag, ja kõik muud Paabeli kuninga vürstid.

4 Aga kui Juuda kuningas Sidkija ja kõik sõjamehed nägid neid, siis nad põgenesid ja läksid öösel linnast välja mööda kuninga rohuaia teed läbi müüridevahelise värava; ta läks välja lagendiku suunas.

5 Ent kaldealaste sõjavägi ajas neid taga ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel; nad võtsid ta kinni ja viisid Riblasse, Hamatimaale, Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde, kes mõistis tema üle kohut.

6 Ja Paabeli kuningas laskis tappa Sidkija pojad Riblas tema silme ees; Paabeli kuningas tappis ka kõik Juuda suurnikud.

7 Ja ta tegi Sidkija silmad pimedaks ning aheldas ta vaskahelaisse, et viia ta Paabelisse.

8 Ja kaldealased põletasid tulega kuningakoja ja rahva kojad ning kiskusid maha Jeruusalemma müürid.

9 Ja rahva säilinud osa, kes oli linna alles jäänud, ja ülejooksikud, kes olid tema poole üle jooksnud, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi Paabelisse.

10 Aga osa vaesemast rahvast, kellel midagi ei olnud, jättis ihukaitsepealik Nebusaradan Juudamaale ja andis neile samal ajal viinamägesid ning põlde.

11 Ja Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli andnud ihukaitsepealikule Nebusaradanile Jeremija kohta käsu, öeldes:

12 'Võta tema ja kanna hoolt tema eest, ära tee talle midagi kurja, vaid talita temaga nõnda, nagu ta ise sulle ütleb!'

13 Siis ihukaitsepealik Nebusaradan, ülemkammerhärra Nebusasban, ülemmaag Neergal Sar-Eser ja kõik Paabeli kuninga pealikud läkitasid talle järele -

14 nad läkitasid talle järele ja lasksid tuua Jeremija vahtkonnaõuest ning andsid tema Gedalja, Saafani poja Ahikami poja hoolde, et ta viiks tema oma kotta; nõnda jäi ta rahva keskele.

15 Ja Issanda sõna oli tulnud Jeremijale, kui teda vahtkonnaõues kinni peeti; ta oli öelnud:

16 'Mine ja räägi etiooplase Ebed-Melekiga ning ütle: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma teen tõeks oma sõnad selle linna kohta, õnnetuseks, aga mitte õnneks, ja sel päeval sünnib see sinu nähes.

17 Aga sinu ma päästan sel päeval, ütleb Issand, ja sind ei anta nende meeste kätte, keda sa kardad.

18 Sest ma päästan su tõesti, nõnda et sa ei lange mõõga läbi, vaid saad enesele osaks oma hinge, sellepärast et sa oled lootnud minu peale, ütleb Issand.'

   

स्वीडनबॉर्ग के कार्यों से

 

The Lord #3

इस मार्ग का अध्ययन करें

  
/ 65  
  

3. I need at this point to say briefly what all the prophets of the Old Testament from Isaiah to Malachi have to say about the Lord, in general and in some detail.

1. The Lord came into the world in the fullness of time [Galatians 4:4], which was when he was no longer recognized by Jews and when for this reason there was no longer anything left of the church; and unless the Lord had come into the world and revealed himself at that time, humankind would have suffered eternal death. He says in John, “If you do not believe that I am, you will die in your sins” (John 8:24).

2. The Lord came into the world to carry out a last judgment, thereby subduing the hells that were then in control, and doing so by means of battles or trials that were permitted to attack the human nature he had received from his mother, and by a constant succession of victories. Unless the hells had been subdued, no one could have been saved.

3. The Lord came into the world to glorify his human nature-that is, to unite it to the divine nature that he had from conception.

4. The Lord came into the world to found a new church that would recognize him as Redeemer and Savior and that would be redeemed and saved through its love for and faith in him.

5. At the same time he was reorganizing heaven and uniting it with the church.

6. The suffering on the cross was the final battle or trial by means of which he completely subdued the hells and completely glorified his human nature.

In my forthcoming booklet on Sacred Scripture it will become evident that these are the sole subjects of the Word.

  
/ 65  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.

बाइबल

 

Isaiah 3:18

पढाई करना

       

18 In that day the Lord will take away the beauty of their anklets, the headbands, the crescent necklaces,