圣经文本

 

Genesis第40章

学习

   

1 Ja pärast seda lugu sündis, et Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar eksisid oma isanda, Egiptuse kuninga vastu.

2 Ja vaarao sai väga kurjaks oma kahe hoovkondlase peale, joogikallajate ülema ja pagarite ülema peale.

3 Ja ta andis nad vahi alla ihukaitsepealiku kotta, vangihoonesse, samasse paika, kus Joosep kinni oli.

4 Ja ihukaitsepealik pani Joosepi nende juurde, et ta neid teeniks; ja nad olid vahi all kaua aega.

5 Ja need mõlemad nägid ühel ööl unenäo, kumbki oma unenäo, kumbki oma tähendusega unenäo, Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar, kes vangihoones kinni olid.

6 Kui Joosep tuli hommikul nende juurde ja nägi neid, vaata, siis olid nad nukra näoga.

7 Ja ta küsis vaarao hoovkondlastelt, kes olid koos temaga vahi all ta isanda kojas, öeldes: 'Mispärast on teil täna nii kurvad näod?'

8 Ja nad vastasid temale: 'Me nägime unenägusid, aga ei ole kedagi, kes need seletaks.' Ja Joosep ütles neile: 'Eks seletused ole Jumala käes? Siiski jutustage mulle!'

9 Ja joogikallajate ülem jutustas oma unenäo Joosepile ning ütles temale: 'Mu unenäos oli nõnda: vaata, mu ees oli viinapuu

10 ja viinapuul oli kolm oksa; see lehistus, õitses ja marjakobarad valmisid;

11 mul oli käes vaarao karikas ja ma võtsin viinamarju ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kätte.'

12 Ja Joosep ütles temale: 'Selle seletus on niisugune: kolm oksa on kolm päeva.

13 Enne kui kolm päeva on möödunud, tõstab vaarao su pea üles ja paneb sind tagasi su ametisse ja sa annad vaaraole karikat kätte endist viisi, nagu siis, kui olid ta joogikallaja.

14 Aga pea mind meeles, kui su käsi hästi käib, ja tee mulle siis head ning tuleta mind vaaraole meelde ja vii mind siit hoonest välja,

15 sest mind on vargsel viisil varastatud heebrealaste maalt ja ma pole siingi teinud midagi, et mind vangiurkasse pandaks.'

16 Kui pagarite ülem nägi, et ta oli hästi seletanud, siis ta ütles Joosepile: 'Ka mina nägin und, ja vaata, mu pea kohal oli kolm punutud korvi.

17 Kõige ülemises korvis oli kõiksugust vaaraole valmistatud pagarirooga, aga linnud sõid selle mu peapealsest korvist.'

18 Ja Joosep vastas ning ütles: 'Selle seletus on niisugune: kolm korvi on kolm päeva.

19 Enne kui kolm päeva on möödunud, võtab vaarao sul pea otsast ja poob sind puusse ning linnud söövad liha su pealt.'

20 Ja kolmandal päeval, vaarao sünnipäeval, kui ta tegi kõigile oma sulastele suure peo, sündis, et ta tõstis üles joogikallajate ülema pea, samuti pagarite ülema pea oma sulaste seast,

21 ja pani joogikallajate ülema tema joogikallajaametisse vaaraole karikat kätte ulatama,

22 aga pagarite ülema ta laskis puua, nõnda nagu Joosep neile oli seletanud.

23 Ent joogikallajate ülem ei pidanud Joosepit meeles, vaid unustas tema ära.

   

来自斯威登堡的著作

 

Arcana Coelestia#5132

学习本章节

  
/10837  
  

5132. 'And show, I beg you, mercy to me' means the reception of charity. This is clear from the meaning of 'mercy' as love, dealt with in 3063, 3073, 3120, 5042, in this case love towards the neighbour, which is charity, since the reception of faith is spoken of above in 5130; for on the level of the senses, when these are born again, faith and charity must make one. The reason 'mercy' means charity is that all who have charity have mercy, that is, all who love their neighbour are merciful towards him. This also explains why the Word describes the practice of charity as acts of mercy, as in Matthew,

I was hungry and you gave Me food, I was thirsty and you gave Me drink, I was a stranger and you took Me in, naked and you clothed Me, I was sick and you visited Me, I was in prison and you came to me. Matthew 25:35-36.

And in other places the practice of charity is described as acts of mercy done to the poor, the afflicted, widows, and orphans.

[2] Charity consists essentially in desiring the welfare of one's neighbour, in having an affection for what is good, and in acknowledging that since what is good is one's neighbour, those who are governed by good are consequently one's neighbour, but varyingly so, depending on the amount of good that governs the individual person. Therefore since charity consists in having an affection for what is good, it also consists in feelings of mercy for those in distress. The good of charity holds such feelings within it because it comes down from the Lord's love towards the whole human race, a love which is 'mercy' because the whole human race is in distress. Mercy sometimes seems to exist among the evil who have no charity. But this is a case of pain because of their own suffering; for it consists in a concern for friends whom they identify with themselves, and when those friends suffer, they suffer too. This kind of mercy is not the mercy that belongs to charity but that which goes with friendship based on self-interest, which regarded in itself is the opposite of mercy. That kind of person despises and hates everyone else apart from himself, and so everyone else apart from the friends whom he identifies with himself.

  
/10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.