圣经文本

 

Genesis第35章

学习

   

1 Ja Jumal ütles Jaakobile: 'Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, kes sulle ennast ilmutas, kui sa põgenesid oma venna Eesavi eest!'

2 Ja Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid koos temaga: 'Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!

3 Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin.'

4 Siis nad andsid Jaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad ja kõrvarõngad, mis neil kõrvus olid, ja Jaakob mattis need maha Sekemi ligidal oleva tamme alla.

5 Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.

6 Ja Jaakob jõudis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga.

7 Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks 'Peeteli Jumal', sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta põgenes oma venna eest.

8 Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti ühe tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.

9 Ja Jumal ilmutas ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja õnnistas teda.

10 Ja Jumal ütles temale: 'Jaakob on su nimi. Ärgu hüütagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!' Ja ta pani temale nimeks Iisrael.

11 Ja Jumal ütles temale: 'Mina olen Kõigeväeline Jumal. Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist tulevad kuningad.

12 Ja maa, mille ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, ma annan sinule; ka sinu soole pärast sind ma annan selle maa.'

13 Ja Jumal läks tema juurest üles paigast, kus ta temaga oli rääkinud.

14 Ja Jaakob püstitas samba sinna paika, kus ta temaga oli rääkinud, kivisamba, ja kallas selle peale joogiohvri ning valas õli.

15 Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli rääkinud, Peeteliks.

16 Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tükk maad oli minna Efratani, pidi Raahel sünnitama, ja tal oli raske sünnitus.

17 Tema raske sünnituse ajal ütles aitajanaine temale: 'Ära karda, sest ka seekord on sul poeg!'

18 Ja kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga tema isa kutsus teda Benjaminiks.

19 Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee äärde, see on Petlemma.

20 Ja Jaakob püstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani.

21 Ja Iisrael läks teele ning lõi oma telgi üles teisele poole Karjatorni.

22 Ja kui Iisrael elas seal maal, juhtus, et Ruuben läks ja magas oma isa liignaise Billa juures. Ja Iisrael sai sellest kuulda ja see oli paha tema silmis.

23 Jaakobil oli kaksteist poega; Lea pojad: Ruuben, Jaakobi esmasündinu, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon;

24 Raaheli pojad: Joosep ja Benjamin;

25 Billa, Raaheli teenija pojad: Daan ja Naftali;

26 Silpa, Lea teenija pojad: Gaad ja Aaser. Need olid Jaakobi pojad, kes sündisid temale Mesopotaamias.

27 Ja Jaakob jõudis oma isa Iisaki juurde Mamresse, Kirjat-Arbasse, see on Hebronisse, kus Aabraham ja Iisak olid võõrastena elanud.

28 Ja Iisaki elupäevi oli sada kaheksakümmend aastat.

29 Siis Iisak heitis hinge ja suri; ta koristati oma rahva juurde, vana ja elatanud; ta pojad Eesav ja Jaakob matsid tema.

   

来自斯威登堡的著作

 

Arcana Coelestia#4576

学习本章节

  
/10837  
  

4576. 'And the land which I gave to Abraham and Isaac I will give to you' means Divine Good when made over [to the Natural] as its own. This is clear from the meaning of 'the land' as good (for in the internal sense the land of Canaan, understood by 'the land' here, means the Lord's kingdom and consequently the Church, which is the Lord's kingdom on earth, 1607, 3481, 3705, 4447, 4517. And as these are meant good is meant, for good is the essential element in the Lord's kingdom and in the Church. But in the highest sense the land of Canaan means the Lord's Divine Good, for the good which exists in the Lord's kingdom in heaven and on earth originates in the Lord); from the representation of 'Abraham and Isaac' as the Lord's Divine, 'Abraham' being the Divine itself and 'Isaac' the Divine Human, in particular the Lord's Divine Rational (regarding Abraham, see 1989, 2011, 3245, 3251, 3439, 3703, 4206, 4207, and Isaac, 1893, 2066, 2072, 2083, 2630, 2774, 3012, 3194, 3210, 4180); and from the meaning of 'giving it (the land) to you' as making over to the Natural as its own, for Jacob, to whom 'you' refers here, represents the Lord's Divine Natural, as has often been shown. From all this it is evident that 'the land which I gave to Abraham and Isaac I will give to you' means Divine Good when made over [to the Natural] as its own.

  
/10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.