1
Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas,
2
vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.
3
Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.
4
Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.
5
Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses.
6
Sest Issand tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka.
