A Bíblia

 

Genesis 48

Estude

   

1 Pärast seda sündmust öeldi Joosepile: 'Vaata, su isa on haige!' Siis ta võttis oma kaks poega enesega, Manasse ja Efraimi.

2 Ja Jaakobile anti teada ning öeldi: 'Näe, su poeg Joosep tuleb sinu juurde!' Iisrael võttis siis jõu kokku ning tõusis voodis istukile.

3 Ja Jaakob ütles Joosepile: 'Kõigeväeline Jumal ilmutas ennast mulle Luusis Kaananimaal, ja õnnistas mind

4 ning ütles mulle: Vaata, ma teen sind viljakaks ja paljuks ja teen sinust rahvaste hulga ja annan selle maa sinu soole pärast sind igaveseks omandiks.

5 Ja nüüd olgu su kaks poega, kes sulle Egiptusemaal on sündinud, enne kui ma tulin sinu juurde Egiptusesse, minu omad: Efraim ja Manasse olgu minu omad nagu Ruuben ja Siimeongi.

6 Aga su järeltulijad, kes sulle pärast neid sünnivad, olgu sinu päralt ja neid nimetatagu nende vendade nime järgi nende pärisosades.

7 Kui ma Mesopotaamiast tulin, suri mul Raahel Kaananimaal, tee peal, kui veel tükk maad oli minna Efratasse. Ja ma matsin tema Efrata tee äärde, see on Petlemma.'

8 Kui Iisrael nägi Joosepi poegi, siis ta küsis: 'Kes need on?'

9 Ja Joosep vastas oma isale: 'Need on mu pojad, keda Jumal mulle siin on andnud!' Siis ta ütles: 'Too nad minu juurde, et ma neid õnnistaksin!'

10 Aga Iisraeli silmad olid vanadusest tuhmid ja ta ei näinud enam. Siis Joosep viis nad tema juurde ja tema andis neile suud ning süleles neid.

11 Ja Iisrael ütles Joosepile: 'Ei oleks uskunud, et saan näha su nägu, aga vaata, Jumal on mind lasknud näha ka su järglasi.'

12 Siis Joosep võttis nad ära tema põlvilt ja kummardas silmili maha.

13 Ja Joosep võttis nad mõlemad, Efraimi oma paremale käele, Iisraelist vasakule poole, ja Manasse oma vasakule käele, Iisraelist paremale poole, ja viis nad tema juurde.

14 Aga Iisrael sirutas oma parema käe ja pani Efraimi pea peale, kes oli noorem, ja oma vasaku käe Manasse pea peale; ta pani oma käed ristamisi, sest Manasse oli esmasündinu.

15 Ja ta õnnistas Joosepit ning ütles: 'Jumal, kelle palge ees mu isad Aabraham ja Iisak on rännanud, Jumal, kes on olnud mu karjane kogu mu elu kuni tänapäevani,

16 ingel, kes mind on päästnud kõigest kurjast, õnnistagu neid poisse; neid nimetades nimetatagu minu nime ja mu isade Aabrahami ja Iisaki nime! Ja nad siginegu rohkesti keset maad!'

17 Aga kui Joosep nägi, et ta isa oma parema käe asetas Efraimi pea peale, siis ta pani seda pahaks ja haaras kinni oma isa käest, et seda Efraimi pea pealt tõsta Manasse pea peale.

18 Ja Joosep ütles oma isale: 'Mitte nõnda, mu isa, sest see on mu esmasündinu! Pane oma parem käsi tema pea peale!'

19 Aga ta isa keeldus ja ütles: 'Ma tean, mu poeg, ma tean, ka tema peab saama rahvaks ja temagi peab olema suur! Ometi peab ta noorem vend saama temast suuremaks ja selle sugu olema rahvarohke!'

20 Ja ta õnnistas neid sel päeval, öeldes: 'Sinu nimel õnnistatagu Iisraelis, öeldagu: Jumal tehku sind Efraimi ja Manasse sarnaseks!' Nõnda seadis ta Efraimi Manassest ettepoole.

21 Ja Iisrael ütles Joosepile: 'Vaata, ma suren, aga Jumal on teiega ja viib teid tagasi teie isade maale.

22 Ja ma annan sulle ühe mäeseljandiku rohkem kui su vendadele, mille olen mõõga ja ammuga võtnud emorlastelt.'

   

Das Obras de Swedenborg

 

Arcana Coelestia # 5973

Estudar Esta Passagem

  
/ 10837  
  

5973. 'And Israel said' means spiritual good now. This is clear from the representation of 'Israel' as spiritual good, as in 5801, 5803, 5806, 5817, 5819, 5826, 5832, 5833. For what spiritual good is, represented by 'Israel', and what natural good is, represented by 'Jacob', see above in 5965. Anyone unacquainted with the internal sense of the Word cannot possibly know why Jacob is called Jacob at one point and Israel at another; for within a single chapter, even within a single verse, one name may be used, then the other. This shows quite plainly that the Word has an internal sense, as it does at this point where one reads,

The spirit of Jacob their father revived, and Israel said . . .

Similar examples appear elsewhere, such as the following,

Benjamin, Joseph's brother, Jacob did not send with his brothers. And the sons of Israel came to buy in the midst of others who came. Genesis 42:4-5.

And Israel set out. God said to Israel in visions in the night, Jacob, Jacob. And he said, Behold, here I am. Genesis 46:1-2.

Jacob rose up from Beersheba; and the sons of Israel carried Jacob their father. Genesis 46:5.

All the souls of the house of Jacob as he came into Egypt were seventy. Joseph harnessed his chariot, and went up to meet Israel. And Israel said to Joseph . . . Genesis 46:26, 29-30.

Israel dwelt in the land of Egypt, in the land of Goshen. Jacob lived in the land of Egypt seventeen years. And Israel's days drew near when he must die. Genesis 47:27-29.

And someone told Jacob and said, Behold, your son Joseph has come to you; and Israel strengthened himself and sat up on his bed. And Jacob said to Joseph... Genesis 48:2-3.

Jacob called his sons, and said, Assemble together and hear, O sons of Jacob; hear Israel your father. Genesis 49:1-2.

Cursed be their anger, for it is fierce, and their wrath, for it is hard. 1 I will divide them in Jacob, and will scatter them in Israel. Genesis 49:7.

The arms of his hands will be made strong by the hands of the powerful Jacob; from there is the Shepherd, the Stone of Israel. Genesis 49:24.

The same use of the two names also occurs frequently in the Prophets.

Notas de rodapé:

1. i.e. cruel

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.